Nelladella Tekikoda

Elus on ikka nii, et kui üks uks sulgub, siis teine avaneb.
Olen juba pikalt plaaninud üles seada ja tõsisemalt tegelema hakata oma õmblustööde promo ja müügiga. Tööde, mida teen armastuse ja hoolega, milles igas on sees killuke päikest. Kuna olen õmblemisega tegelenud juba niiiiiiiiii kaua, siis ka kvaliteediga olen rahul, õmblused peavad, kasutan korralikke materjale ja tehnikaid, endal hea tunne ikka pärast.

Niisiis avanenud uksest:
Nüüd on võimalik leida Facebookist minu nn. tööleht:  https://www.facebook.com/tekikoda      
 

Sinna siis lisan kõik oma tehtud, tellitud ja veel müügis olevad tööd. Tasapisi täiendan, võtan arvesse saabunud kommentaare ja kiiret pole mul kuskile. Nüüd on lihtsalt kõik mu pildid ja kommentaarid ühes kohas. Eks blogi püüan ka edasi pidada, piltide alla nii palju juttu ja emotsiooni ju ei pane :). Kõik on teretulnud vaatama ja uurima ja laikima ja tellima :).

Mis uks siis sulges? Olin siiani tegev ka Pärsti õmblusringi juhendajana, saime päris pikalt koos käidud- vist juba alates 2009 ... http://pilt.delfi.ee/user/parsti. Minu eesmärgiks oli juhendada ringis osalejaid nii, et nad hakkaks rõõmu tundma õmblemisest ja sellest, mida nad oma kätega valmis võivad teha ja kui lihtne on tegelikult osasid tooteid teha, kui tead õigeid võtteid. Ma arvan, et see eesmärk sai täidetud. Juba päris mitu aega tundsin, et ega mul väga ei ole neile enam midagi uut õpetada- põhiteadmised on neil olemas, julgus ka, nii et tuleks mõelda järgmise taseme peale- järgmisel tasemel koostegemise peale. Seda aga ma kaugelt juhendada ei saa.
Seega võtsin otsuse vastu ringi juhendamine lõpetada. Soovin neile kõike head ja loodan, et nad jäävad ikkagi õmblemist armastama ning jätkavad kooskäimist ja külaelu edendamist.

Siia lõppu siis veel pilt meie esimesest hoole ja armastusega tehtud tööde näitusest 2010 Pärstis:

Jõulud vist ikka tulevad... :)

Juba ju tegelikult teine advent, enam pole aasta lõpuni palju jäänud. Kellel veel selle aasta lubadused täitmata, peab kiirustama. Oot- ja minu lubadus oli ju teha iga kuu kohta 1 tekk, aga see tuleb vist täis küll :).
Aga igasugu ettevalmistused on alanud- tuled ja muusika ja peod ja kontserdid ja laadad ja.. No lund ei ole, mis siis. Õues hoopis tormab mitmendat päeva järjest, hoian kogu aeg hinge kinni, et mu auto meie suurte puude all terveks jääks. Täna ööseks jälle lubab suuremat burgaad, ka sisemaale.
Aga jõulutuledest tegin pildi Tartu raekojast:

 

Ikka ilus ju, eks?

Asja juurde nüüd ka. Sai tehtud veidi jõuluteemalisi õmblustöid ja käisin neid siis ka väikesel armsal kogukonnalaadal näitamas/müümas.

Selline siis mina ja mu väike väljapanek:

 

 

Tegelikult kutsus mind mu sõbranna, kes läks sinna piparkoogi tainast müüma (ahh, kui hea see on!!). Tema soov oli põll saada ja tegin siis endale ka ja müügiks ka. Koht sattus ka ruumikas, lava peal :).

Hommikul tegin kiiruga ka mõned tootepildid, pean ehk uuesti korralikumad tegema :).

 



Ja nende pajakinnastega tuli mulle meelde laul mu lapsepõlvest:

 

Me kolmekesi tuleme präänikute maalt

Meil jalas püksid magusad ja :,:kuub on magus ka.:,:

 

Meil silmadeks on rosinad ja mütsid viltu peas

Nii kolmekesi seisame siin :,:ahjuplaadil reas:,:

 

Kuid piparkoogi kitsekest pole kaasas meil

Ei viitsinud veel tõusta ta ahjuplaadi pealt

Kuid tervitusi palavaid saadab teile sealt!!!

 

 

No ei pruugi 100% korrektne olla, eks mul ole lapsepõlvest veidi aega möödas ka :). Aga tore ikka, et selline asi meelde tuli.

Ja kui ma pilte tegin, siis kass ei saanud ka kuidagi asjast mööda vaadata, tore oli ju põllepaelu taga ajada või käpaga kapi otsast asju alla lükata.

 

Mõned tootepildid siis veel lähemalt. Pruun on linane kangas ja teine siis puuvillane jõuluteemaline kangas.

 

Kaunist jõuluaega kõigile! Pole ju oluline, mis ilm on õues, peaasi, et meie hinges oleks rahu ja meie pere ning lähedased terved ning õnnelikud. 

 

 



 



 



Natuke roosat

Natuke roosat võiks ju ikka igal naisel midagi olla. No või helesinist või mõnda muud nummit lemmikvärvi. Ükskõik, mis vanuses siis ka naine ise ei oleks. Roosat annab ju teha ka niimoodi .. noh..viimistletult.
Pikka juttu ei tee, õues nii ilus päikseline ilm (Tallinnas pidi lund maas olema???), lähen kohe välja, ehk majandan veidi õues ja teen tiiru järve äärde.

Teppisin siis vatiinile voodrikanga ja selle peale panin pitskanga. Lisaks siis veel voodriks puuvillane kangas. Veel ka kilet, põhjaplastik, vahetugevdus, lukud, paelad, metallrõngad.Esimesel pildil siis kõik kolm variant ja riputatav kosmeetikakott ka lahtiselt.

 Teisel pildil on näha, missugune näeb riputatav kott välja kokkupanduna. Väiksema kosmeetikakoti puhul on näha, et sinna mahub täpselt üks "travel kit", ehk kui lähed ujuma või lühikeseks ajaks kuhugile, saad võtta kaasa minimaalse vajaliku varu.

 Ja lõpuks mahub tegelikult ka kõik suurde kotti kokku. Ise kasutan tavaliselt kas ainult riputatavat varianti, ainult väikest varianti või suurt ja väikest koos.
Väga praktilised minu jaoks igatahes :) Ja ma ei leia, et tingimata peaks kõik olema kilest, saab ju kasutada eraldi väikest kilekotti, kui vaja.



...je suis désolé...

Niiiii kahju.. Pariis ja selline asi siis nüüd.. Ja kõige koledam on see, et see võib olla alles algus.. me ei tea.. Kaastunne! Paar nädalat tagasi ma ju just alles tulin sealt, ja nii kurb on vaadata tühja suurlinna pilte. Jaanuaris pidin uuesti Pariisi minema, eks näis...
Hetkel on kodu küll hea koht. Vaikses väikses linnas, paned ahju kütte, lindudele akna taha süüa, kassile teed pai ja võtad pühapäevahommikuse kohvi. Mõnus... aga ikka kuidagi kurb. Küünal põleb teist päeva..
Tööd ja tegemised aitavad meil alati aga mõtted edasiviivad hoida.
Nagu allpool kirjutasin, sain Pärstist õmblusringist ikka järgmisi pilte ka. Nagu ma miljon korda olen öelnud, tegelikult on kõik juba tehtud ja midagi uut väga raske välja mõelda. Kui nüüd naised ikka koos käia tahaks, siis tuleb ilmselt minna järgmisele tasemele- ja proovida eesmärgistada ka müüki. Seni on selleks olnud lihtsalt isetegemise rõõm ja kinkimise rõõm. Ilmselt oleme sellest nüüd juba läbi ja üle. Eks näeb, räägime esmaspäeval.
Saak siis seekord selline:

Pildil siis tegemist helkuritega, mida võib kasutada ka võtmehoidjana ja päris võtmehoidjatege - öökullidega, no kuhu võtmed saad nii-öelda sisse tõmmata . Helkurid on täitsa šefid, palju soliidsemad, kui poes müüdavad plastikujupid.

Piiridest ja piiritult

Meie elus on piirid- kirja panduna, seadustatuna, õpetustena lastena kaasa saadud ja nii edasi ja nii edasi. Meil kõigil on endal sees ka omad piirid- nende piiride tundmaõppimine võtab aega ja avastamist terve elu. Kus on minu piirid- miks midagi, mis meeldis mulle ja tundus ok mõned aastad/kuud/nädalad/päevad tagasi on järsku vastukarva? Järsku pole see enam minu jaoks, järsku on sinna tekkinud minu jaoks piir. Ilmselt on ka see avastus ja äratundmine, et ahhaa! - siit läheb minu piir, väga suur väärtus, et ennast edaspidi paremini tunda. Rohkem kalduda selle poole, mis mulle sobib, tekitab minus hea tunde ja lubab pühenduda rohkem aega ja energiat nii-öelda energiat taastootvale tegevusele.

Viimase nädala kogemused olid kaks teineteisest täiesti erinevat. Üks- pikad läbirääkimised järgmise aasta ettevalmistuseks maailmalinnas ja teine- seljakotimatk meie oma Lõuna-Eestis hilissügiseses veel soojas ilmas.

Ja kuidagi tekkis selgus, et nende kõigi tegevuste keskel tahaks ennast ikka hästi tunda- üle võlli keeramised võivad olla jutuainet pakkuvad ja omaette kogemus, aga ma ei ole üldse kindle, kas neid kõiki meie ellu vaja on. Jah, osasid meist õpetatakse emotsionaalsete manipulatsioonidega toime tulema, kuidas käituda teatud olukordades, treenitakse vastupidavaks, veel vastupidavamaks ja natuke vee jne. Aga mingi selgus on tekkinud, et kui tekib piir- minu piir!- siis ei ole tegevus enam minu jaoks ok. Eks muidugi, mida targem ja osavam ja kogenum oled, seda suuremaid väljakutseid suudad vastu võtta.. Aga... Ikkagi pead lõpuks ära tundma, kus on sinu piir, milleni minna ja mis edasi on juba ... mõttetu...

Nii tõsine jutt sai. Aga viimane nädal ka pani väga mõtlema...

Peab muidugi tunnistama, et Prantsusmaa paneb senikogetud maitsete piire ikka väga kaugele lükkama :). Juustud, singid- ahh! Niiiiii head!

 

 

Ja sellele piiri lükkamisele Pariisis järgnes siis piiride proovimine Eestis, mis ühel hetkel nägi välja nii:

 

Ja täna ei tulegi ühtegi pilti õmblemisest- no sest miskit ei ole lisada.. Aga juba homme on õmblusringi tund ja loodan saada rohkelt pilte üleslaadimiseks.





Lihtsalt

Lihtsalt- kingitust oli vaja ja tuli õmblusmasin kuumaks ajada ja sukelduda oma kangariiulisse.
Täitsa lahe komplekt sai kokku :)
Peaks vist veel selliseid tegema:

Mõõtudest: kõige suurema koti kõrgus on ~23 cm, Laius ~30 cm, kasutan seda ise hästi palju reisimisel-tõesti mahub kõik sisse. Ja tore on ees kilest sein, siis näeb ikka sisse ka, mis seal on :). Koti sees on ka kilest tasku, sinna on hea panna näiteks vatipadjad, vatitikud jmt. Ja sellesse kotti passib veel ka lisaks üks eraldi kotike näiteks väikeste shampoonipudelite jmt. jaoks ( pildil paremal). Ja lisaks siis ka väike puuvillane kott- no näiteks kuhu panna reisikohvris kingad sisse.
Easy! Lill näppu ja sünnipäevale! :)

Tegemisi

Olen seni püüdnud oma postitusi teha vähemalt pühapäeviti, et siis nagu töölt vaba päev ja mõtted peaks lendama. Olen aga avastanud, et aeg-ajalt on pea täitsa tühi, ei ühtegi mõttepojakest, mida siia vääriks kirja panna- või noh ,et ei oska sõnu ritta seada nii, et teistel ja endalgi huvitav lugeda oleks.
Ise ikka enda kõige suurem kriitik...
Eelmisel nädalal sai päris palju ette võetud- esimest korda võtsin ette nädalavahetuse spa-puhkuse Kubijal. No nii tore oli. Tõesti puhkus. Kuidagi see aura, mis seal Kubijal valitseb on selline päriselt sõbralik ja abivalmis ning tore. Toad on kenad, saunad mõnusad, toit hea, ümbrus suurepärane, ilm fantastiline- no mida siis veel.

 

Käisime palju jalutamas ja jooksmas ja see on siis üks pilt, mis kaadrisse jäi. Imekena. Üldse on Kubija ümbruses väga fantastilised metsarajad, kenasti märgitud ja välijõusaalidega. Soovitan!

Igatahes tundsin ennast küll imehästi, kui Kubijalt ära tulin. Nüüd saan ka siis nendest pisipuhkuste vajalikkusest aru.

Tööga seoses sai jälle veidi ka reisil käidud ja õnnestus jälle külastada oma lemmik-küla Lõuna-Prantsusmaal; Saint Emillion'i.

 

Kuidaig piltidelt ta nii mõjus ei jäägi, aga seal koha peal on kindlalt tunda ajastute hõngu(sajandist number 2 pärit) ja kindlasti veinikeldritest hoovavat mõnusat aroomi..

Seekord sai leitud veel üks lahe küla Beynac. Oleks ju huvitav, kui su kodutee näeks välja selline:

 

 

Õhtupoole jõudsime Bordeaux'sse, kus sai seekord imetleda ka keskväljakul asuva maja peegeldust.

 Tegelikult asub siis teisel pool teed madala veega bassein, kus päeval töötavad purskkaevud: ööseks aga pannakse need kinni, et tuulevaikse ilmaga saaks imetleda suurepärast peegelpilti.

 



 

Väga ilus linn muidu ka, külastage, kui võimalik.

Aga peale siis puhkusi ja töid oli mote teha midagi ka Pärsti õmblusringi jaoks ja naistelt oli sisend antud- teeme samu asju, aga paremini ja uutmoodi.

No uurisin siis Pinterestist, mida nagu tehtud on ja kas ideid tuleb. Sain, päris mitu, kõike ei jõudnud teostada. Aga siin siis esmane pilt, eks näis, mis tunnis veel lisandub.

 

 

 

 

 

 

 

Asjad juhtuvad

Midagi siin ilmas ikka on meie tahtmise järgi. Võib-olla täitsa palju :). Ainult kannatlikust peab olema :)
Ma ei oleks kevadel iialgi arvanud, et aasta lõpuks äkki saangi oma eesmärgi või mõtte teostatud: iga kuu 1 lapitekk... Nüüd tundub, et neid tuleb veel isegi rohkem :)
Olen kuidagi soonele sattunud.
Sel nädalal leidis omaniku üks tore titatekk- läks poisile. Värvid on ilmselt maitseasi, aga ma tean, kuidas väikestele meeldivad tekil olevad tegelased, nende silmad jne. jne. Siiani on kõik mu tehtud lastetekid olnud kasutuses ikka väga-väga kaua.. Nii tore! :)
Siin siis kiisutekk poisile:

 

Teppisin teki üsna mitmest kohast läbi, eks see peab pesu ka kasutamist taluma ilmselt üsna aktiivselt :) Kangad Abakhanist.

Tagasi tulles tegemiste juurde: selline on laoseis siis septembris 2015. Üsna mitmed triibulised/ruudulised katsetused, tüdrukute tekke. Katsetasin ühele tekile ka jo-jo'sid teha, said päris ägedad, kass omastas ühe igatahes endale mänguasjaks. Aga jo-jo'dest edaspidi.



 



 

Täpsemad pildid panen varsti FB lehele üles, näis, kuidas ja kunas ma sinnani jõuan. Ikka hirm on ka veidi- äkki ei õnnestu või äkki inimestele ei meeldi :).

Esmaspäevast algab ka jälle nn. talvehooaeg-alustan jälle õmblusringi juhendamist. Täitsa põnev, kuidas siis sel aastal läheb.

Seniks- nautige sügist:

 



Paus

Meie elus tekivad aeg-ajalt ka tegevustesse pausid. Rääkimise ja suhtlemise puhul räägivad kogenumad, et pausid on need, mis kannavad. Me kardame vaikust vestluses, aga tegelikult on see kohad, kus otsustatakse võib-olla terve vestluse kulg.
Ka siin blogis on olnud nüüd paus... enne seda tegin igal pühapäeva hommikul kande oma tegemiste ja mõtete või kasvõi ilma kohta. Tundus, et oli vaja aeg maha võtta.

Igatahes olen nüüd niikaugel, et võiks jälle ja on jälle, mida kirja panna, ja mida jagada.
No näiteks sellist pilti :

Aasta alguses sai kuidagi mõedud, et võiks sel aastal teha iga kuu kohta ühe lapiteki. Märtsis tundus ettevõtmine ilmvõimatuna, sest ette võetud esimene lapitekk ei tahtnud kuidagi edeneda.
Aga.. seesama lapitekk ei ole oma lõplikku lahendust küll jah, veel ikkagi leidnud, aga tema kõrvale on tekkinud mitmeid teisi, nii et aasta lõpuks peaks iga kuu kohta tekk ära tulema küll. Pluss igasugu muid asju.
Ja selle koha pealt võin öelda, et tõesti-tõesti- paus oli vajalik mõtete ja soovide selginemiseks

Nimelt leidsin endale lapitehnikas suuna, mida mulle väga meeldib teha. Olin enne proovinud ka igasugu mustreid ja aplikatsioone jne. aga nagu mujalgi, on ka selles tehnikas ja töös oma nishid ja nurgad. Mulle siis sobib nn. "modern patchwork".

 Ehk siis triibud ja ruudud erineval viisil paigutatuna. Esialgu tunudb lihtne, aga omad nipid on ja nõuded on siingi. Aga mõjuvad need tekid värskelt, selgelt, oma selgete joonte ja lõpuks välja joonistuvate mustritega. No näiteks selline:

Kuna mul on neid nüüd tõesti üsna mitu valmis saanud, siis tegime ka esialgse fotosessiooni. Kuidas ja kus pildistada, missuguse valgusega ja kuidas tekid mängima hakkavad- mõned ilmutavad oma mustrivhahvuse just pildid, teised on "elavas olekus" paremad.
Aga eks seda jõuab veel õppida.
Igatahes on plaan jätkata, sest sellest lapiteki-pisikust nii kergelt lahti ei saa :)

Viimase kirjutise ja hetkeloengu vahele jäänud pausi ajal on siis aga saabunud sügis. Selle aasta jaheda suve kohta väga mõnus, suhteliselt soe ikka. Ja kuna aias on alles veel puravikud, siis päris-seeneaeg ei ole veel kätte jõudnud ilmselt. Natuke veel, ja siis võib jälle Võrumaa metsadesse saagi järele minna.
Praegu aga olukord selline:

 

Ilusat sügist siis kõigile, olemas/tulemas siis kõige värvilisem ja saagirohke aastaaeg. Korjame siis saagi/mõtted kokku ja läheme sellega talvele ja uuele kevadele vastu.

Kindlasti saab jälle olema huvitav :).

Märtsi viimane pühapäev- õmbluspäev :)

Ja kellakeeramispäev ja udune päev ja juba mõnede kevadlindude päev jne. Eile õues olles meenus millegipärast jaanipäev- no oli umbes sama soe, kui eelmise aasta jaanid selline sama lõhnaga ja nii edasi.. ei tea miks .

Aga sompus ilmadega on ka hea õmmelda ja mul on veel hea meel selle üle, et õmblemise tahtmine on tagasi. Vahepeal nagu kippus kaduma kuhugile... eks me vist kõik ole inimesed.
Aga teema, mis mind jätkuvalt huvitab on kotid ja kotikesed (ma ei tea, no paremat sõna oleks eesti keeled vaja ... :) ).
Võtsin siis ka Hille ammuküsitud käekotid ette. Ja kohe sai selgeks, et sellega asi ei lõpe.. tuleb teha ka suuremad kandilised kotid, kuhu näiteks arvuti sisse mahub või mis üldse daami mõõdu välja annab. Missugune on daami käekott? Eks ikka see, kuhu veinipudel sisse mahub :) (kuidas sa muidu daam oled...).
Ja väga oluline detail on lill! Surfasin siis youtubes ja leidsin mitmeid erinevaid variante, millest siis panin ühe organza-variandi kokku. Jäi nagu kõige ägedam ja ei ole väga ajamahukas teha ka. Aga sõrmeotsad on muidugi kuuma liimiga veidi haiget saanud. Nii et järgmine kord jälle targem.

Siin siis paar pilti koos eelmistega. Kusjuures punane kott mind täiesti üllatas- positiivselt, jäi kuidagi väga hästi kokku kõlama, poleks oodanud.

 

 

Siis võttis eelmine nädal minuga ühendust tuttava tuttav ja soovis mobiilikotte. Kunagi sai neid tehtud ja nüüd otsisin uuesti lõiked ja tehnika üles ja siin nad on:

 

 

 Talle väga meeldis- ja see tuletas mulle omakorda meelde, et mul oli plaanis ikka endale ka teha mobiilikott, mis ma küll ostsin, aga mis väga ruttu oma aja ära elas, ja millest on kahju.

Ohh, ideid on liiga palju :)

 





Ja märtsis algaski mai

 On ju selline laulu pealkiri olemas... hetkel sobib õues toimuvaga suurepäraselt...Olen ikka siia blogisse ka veidi kommentaare lisanud ilma kohta. No ja jälle ei saa sellest mööda.. Tänaseks siis 2 nädalat säravat päikest ja märtsile mitte nii omast sooja 12-16 kraadi. Annab ikka energiat küll palju juurde. Ja kalendrikevad algab alles homme..

8 märts näiteks nägi minu kodukohas välja selline:

 

 

See siis õues- nii ilus, et hakka kasvõi jälle tennisehooajaga pihta.

Aga toas toimus hoogne tootearendus ja tulemus selline:

 

 

Olen nii palju poest ptsinud endale sobivat väiksemat kotti, aga neid Hiina imesid kuidagi nagu ei taha osta.. teades, et kipuvad ka kiirelt lagunema aga hinda küsitakse ikka korralikult. Hankisin siis veidi tugevamat materjali põhiliseks ning tegin kolm variant- õlakott (ülipraktiline, ülirahul), kandiline väike kott ja ümaram lillega käekott. Kandilisega olen ka hästi rahul, kuigi mudeli väljatöötamine võttis omajagu aega. Ümar on pigem tellimustöö ja seda võiks ehk veidi teisiti lahendada, aga hetkel tundus see teguviis kõige mõistlikum.

Püüan neid nüüd veel teha, et üks ammune tellimus täidetud saaks.

Ja lilli tuleb muidugi juurde teha- tundub, et kott võib olla, aga lill peab olema.



 





Jaanuar

Mõtlesin, et proovin sel aastal iga kuu teha ühe lapiteki. Ja teha sellise, mida olen ammu tahtnud teha, kas mustri või kanga või millegi muu poolest.

Alustasin igatahes vapralt. Võtsin ette tehnika nimega "paper piecing". Olen kunagi seda proovinud- saab teha ilusaid, täpseid, väikeseid mustreid ja jooniseid.
Edukalt saab seda tehnikat kasutada "Pineapple Quilt" mustri jaoks: üks õpetus on näiteks siin:
https://www.youtube.com/watch?v=Xv2gKMx9CCM

Kokkuvõttes on nüüd lood nii, et jaanuar on läbi ja tekk ei ole veel valmis, sest see tehnika võtab hullupööra aega. Jah, tulemus jääb suurepärane- loodan, et ma ei anna alla- aga aega peab leidma selle jaoks.
Juba isegi tegin sellise kavandi, et ei peaks kogu tekki tegema selles tehnikas, vaid saaks kombineerida. Nii on mul vaja 20 plokki suurusega 39X39 cm, siis saan saadud ploki ümber ehitada ülejäänud tekipealse. Plaanis teha ikka voodikate min. suurusega 2x2
Paar pilti siis siin:

 

 

 

Hetkel siis valmis 10 plokki, vaja täpselt poole rohkem.

Ei tea, veebruari teki teen ilmselt mingi hästi väikese või näiteks padja... :)

 

UUS UUS UUS

Täiesti uus aastanumber jälle meil. Kõik soovivad häid soove ja... Mis siis edasi? Peab kohe uusaasta soovide ja lubaduste täitmisega pihta hakkama? Tõesti kohe või? Aga nojah, mõni päev sellest toredast aastast on ju juba möödas...
Kindlasti on kõik ka juba oma eelmise aasta kokkuvõtted teinud. Kes on rohkem rahul, kes vähem, kellel oli hullult hea ja kellel hullult hull aasta. Ikka kõik loodavad, et see 2015 tuleb veel parem.
Tuleb tunnistada, et ise olen eelmise aastaga - no päris rahul. Üht-teist läks täide, mõnda tegemist tuleb sel aastal jätkata ja parem olla :)

Mis puutub õmblemisse, siis aasta lõpus sai küllalt palju tehtud lihtsalt riideid endale- kapp kippus tühjaks jääma. Töö tahtis ka tegemist ja mõni reis sekka ja nii ta läks.
Prantsusmaal leidsime imearmsa külakese keset veinipõlde: Saint-Emilion, sinna läheks küll tagasi.
Küla ise on alguse saanud aastatel 1100... ja seda püütakse hoida võimalikult originaalilähedasena- see tähendab, et ka värvid on väga naturaalsed.

 

 

Lummav ikkagi .. ja muidugi palju vinoteeke ja palju head veini.

 

 

Aga ikkagi õmblemise koha pealt tegin ikka endale ka oma peaaegu roosa teki valmis, ja padjad ka ja olen hästi rahul. Sai siis selline: