Mind tabab igal aastal nn. jõulustress. Et kuidagi hirmsast häirib see kohutav ponnistamine aasta lòpus-tööl on vaja kõik asajd ruttu -ruttu lõpetada, need ja need aruanded vaja teha, külastajaid käib, kontserdid, oma sünnipäev, mingid pidustused... ohhh. Kas sul piparkoogid on tehtud, mis sa kuusega teed, kus sa jõulude ajal oled ja miljon muud pisiasja. Tormad ja tormad ja siis vajud jõulude ajal pehmesse diivanisse, vitsutad endale head paremat silmini sisse, vaatad ära kõik “Home alone” osad, siis veel see Bruce Willise film ka ja... Noh ja siis? Et elu läheb edasi ju??? Lisaks on sinust saanud juba kerge alkohoolik, sest detsembris nendel üritustel pakutakse alati veini või shampust ka ja. Pluss ülekilod, mis sa uuel aastal koha maha hakkad jooksma. No misasja.
Seega-selle aasta jõulustressiga olen kergelt algust teinud.
Esiteks ei jõua ma valmis Eesti 100 lapitekki, sest mul on vaja ju jòululaatadel ka käia. Esimene juba sel nädalavahetuse Tartus, kolm päeva. Siis kohe Viljandis kaks päeva. Kui Tartus läheb hästi, siis ma ei tea, kuidas ma Viljandi jaoks asjad valmis jõuan, aga no eks näeb.
Uued asjad- nii põnevad!
Olen kogu aeg mõelnud, et käsitöö tegijal ei saa olla tavaline visiitkaart. Ise teevad kòik nii agedaid asju ja siis nagu tavaline kaart ei kõlba. Ma siis ka nuputasin ja tegin endale sellised
Nagu väikesed kotikesed. Pitsiga ja puha. Ühel pool logo ja teisel pool kontaktandmed. Võiks ju olla tore sellist saada, ja ehk jääb meelde ka paremini.
Ühtlasi arendasin välja ka uue toote-meigipintslite koti/ hoidja. Sisend tuli sõbranna lapselt, kes oli heal meelel nõus ka katsetama, ning ta tegi siis mõned parendusettepanekud ja hakkasin siis müügikõlbulikku varianti proovima. Kulus ikka kolm-neli, viis näidist, enne kui ise rahule jäin.
Allpool siis mõned:
Sellised siis näevad hoidjataskud välja väljaspoolt
Nind sellised on taskud seespoolt
Eks jõululaatadelt saab esimese tagasiside ka, kuidas rahvale meeldib
Edu meile kõigile jõuluaja edukaks üleelamiseks!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar