Võrdlus: meie kasuks!

Käisin eelmisel nädalal seoses palgatööga Prantsusmaal. Kõigepealt lend Paiisi ja siis rongiga Angouleme. Alustuseks - rongijaamas ( mis asus küll lennuterminalist 5 min. Kaugusel) ootamine oli kõhe. No ei ole harjunud enda ümber nägema nii palju tumedanahalisi ja  lisaks oli ka täisrelvis sõjaväelased. Istusin siis kohvikusse, et seal nagu veidi parem ehk. Ei läinud kaua, kui käis vile ja terve see osa rongijaamast tehti tühjaks. Kiirelt kästi oma asjad kaasa võtta ja eemalduda teisele poolele. Mõtted käisid peast läbi, et- teisele poole? Kas sellest piisab? Peaks ma minema alla, välja, ära? Phuhh... õnneks midagi ei juhtunud ja suur kergendus oli, kui sain rongi istuda ja lõuna poole sõita. Õnneks seal oli kõik täpselt nii prantslaslik, nagu pidigi olema. Isegi pisut päikest.

Peale töö tegemist võtsin pisut aega ka linnas jalutada. Jaanuaris on sealkandis poodides kõvad allahindlused, mõtlesin, et vaatan ka. Mis mind tohutult üllatas, oli see, missugust kräppi seal müüakse allahindluste ajal ( ilmselt muidu ka) . Kosmeetikakotid-mu esimene huvi-ei kannatanud mingit kriitikat, õmbluse hargnesid, materjal kole, lõige mõttetu. Ausalt, ma ei liialda. Kõige nooblim kaubamaja sealkandis-Gallerie LaFayette-ja selline kräpp.. 🤔. Ja kui isegi vaadata klass kõrgemalt hinnalt, ka siis ei olnud miskit. No kui vaadata muidugi Michel Korsi, siis jah, ehk miskit leiab, aga siis juba hind mõttetu.
Seejärel rõivapoed... appi! Nüüd ma sain aru, mis on kiirmood. Täiesti kohutav. Lõiked, materjalid, õmblused.. Kui tahad midagi korralikku saada, siis ainult märgipoest. No Hilfiger või muu taoline. Ja hind on siis... mnjah.
Seega-teate, siin Eestis me oleme ikka õnnelikud. Et meil on Monton ja Mosaic ja siis kõik need Mammu Couture -taolised jne. Et meil on moodi igale maitsele ja igale hinnale.  Ja teate, keskmine naine on meil kenamalt riides, kui neil seal.
Lisaks muidugi meie käsitöö ja käsitööoskused👏👏👏. Hoiame, arendame ja oleme uhked. Me oleme tegelikult ägedad, ise seda nii suures mastaabis adumata.
Õhtu lõpetuseks kulus ära üks tore mereannipasta.

Pühad-justnagu kohustuslikud, aga ikkagi toredad

Minu detsembrikuu on viimastel aastatel möödunud suure stressi saatel. Algab täpselt detsembriga ja lõpeb millalgi jaanuari alguses. Et nii palju on asju, mida nagu “peab” tegema, lisaks satub samale ajale mu enda, mu lapse ja mu täditütre sünnipäev. Seega, sa pead leidma aja (ja raha) kõik need isikliku elu sündmused tähistada pluss töö juures on alati selline tunne, et jõuludega saaks nagu kòik otsa ja uus aasta algab nullist. Ei ole ju nii??? Nagu meie kultusfilm ütleb- see ei ole lõpp, kõik kestab edasi.
Aga- sel aastal ma pääsesin sellest stressitundest👍. Ei teagi täpselt, kuidas see õnnestus, aga suutsin blokeerida selle ühiskondliku surve tunda tohutu helget jõulutunnet. Ja eks laatadel käimine aitas hoida mõtte fokuseerituna ning sünnipäev kujunes ka õnneks selliseks, kus ise eriti vaeva ei pidanud nägema. On tore, et on pere ja sõbrad! Ja muidugi, et oli ka töölt puhkus jõulude ja aastavahetuse vahel-sai magada.
Seega-ehk suudan sama fookust ja tunnet omada ka järgmine aasta-soovin seda teilegi. On palju lihtsam.
Ja muidugi-olen lõpmata tänulik kõikidele oma klientidele ja sõpradele/tuttavatele, kellega detsembris laatadel kohtusin. Tore oli teid kõiki näha, teiega jutustada, kallistada ja soovida häid soove ning muidugi pakkuda oma kaupa. Loodan väga, et kõik ostjad jäid rahule. Pean ka tõdema, et pärast Viljandi laata kodu poole sõites tundsin ennast ikka imehästi. Niisugust rahulolu enda tehtust saab ilmselt tunda ainult siis, kui teed ikka oma ja õiget asja. Imeline!

Viljandi jõululaada jaoks sai lõpuks valmis ka ammu meeles mõlkunud nn. shampoonikott. Selline lihtsam, piklik, täpselt kahe shampoonipudeli ja nuustiku jaoks. Ikka riputatav ka muidugi. Üks näide selline:

Jõululaupäeva hommik oli Pärnus ilus päikseline üle hulga aja, sai mere ääres käidud. No ei mingit lund ega jääd, kraadid täitsa plussis. Õhtupoole Viljandisse sõites kuskil Surju kandist alates oli maa ikka valge ja kraad seal 0-i miinuspoole peal.

Õmblemisi muidugi jagus sellesse perioodi, aga see on mulle ikka ju meeldinud. Toredatele inimestele vajalikke ja väärt esemeid õmmelda teeb endalgi hinge soojaks.
Seekord külastasin Tallinnas Texteri poodi ning hankisin mitut sorti linast kangast, et neist siis teha saunalinu, voodipesu, rätikuid ja lauakatteid. Said vist stiilsed küll...

Kaldumine roosa poole

Kui mingi aeg tagasi sai siin kirja pandud, missuguse suuna võiks kotikestega võtta ja mis mulle endale kõige rohkem sobib ja meeldib, siis paratamatult koorus välja roosa ja roosid. Pastelsed toonid, mahedad, pehmed, kerge shabby chic ( või kuidas seda kirjutataksegi..). Ja tõesti-kui ma tegin siin roosades toonides ja roosidege kotte, siis need olid nii minu ja palju lihtsam oli teha, kui on võetud yks suund ja jätad teised kõrvale. Kõike nagunii ei jõua.
Tartu messiboks (või laadaboks) nägi siis välja selline:

Üsna roosa, eks? Eks see ole ka taotluslik, sellises kaubapakkujate virr-varris on keeruline silma jääda, selgem joon kindlasti aitab. Boksist endast - ühest küljest kindlasti hea, et olid seinad vahel kauplejatel, samas aga liigendas see suurt pilti. Aga mina jäin väga rahule. Ja olen tänulik kõigile uutele klientidele ja neile, kes visiitkaarti küsisid või muidu huvi tundsid ja jutustasid. Eriti hea meel oli muidugi kohata juba olemasolevaid rahulolevaid kliente. See energia ning positiivne tagasiside, mis tegijad klientidelt saavad, on hindamatu väärtusega...
No ja kui juba roosa teema peale läks, siis laua kaunistamiseks laadal/messil, tegin ka veidi roosasid roose

Selle pildiga katsetasin jälle erinevaid tuunimise variante Adobe Photoshopis. Emotsioonipildid

Ja siit nad hakkavadki tulema... jõulud

Mind tabab igal aastal nn. jõulustress. Et kuidagi hirmsast häirib see kohutav ponnistamine aasta lòpus-tööl on vaja kõik asajd ruttu -ruttu lõpetada, need ja need aruanded vaja teha, külastajaid käib, kontserdid, oma sünnipäev, mingid pidustused... ohhh. Kas sul piparkoogid on tehtud, mis sa kuusega teed, kus sa jõulude ajal oled ja miljon muud pisiasja. Tormad ja tormad ja siis vajud jõulude ajal pehmesse diivanisse, vitsutad endale head paremat silmini sisse, vaatad ära kõik “Home alone” osad, siis veel see Bruce Willise film ka ja... Noh ja siis? Et elu läheb edasi ju??? Lisaks on sinust saanud juba kerge alkohoolik, sest detsembris nendel üritustel pakutakse alati veini või shampust ka ja. Pluss ülekilod, mis sa uuel aastal koha maha hakkad jooksma. No misasja.
Seega-selle aasta jõulustressiga olen kergelt algust teinud.
Esiteks ei jõua ma valmis Eesti 100 lapitekki, sest mul on vaja ju jòululaatadel ka käia. Esimene juba sel nädalavahetuse Tartus, kolm päeva. Siis kohe Viljandis kaks päeva. Kui Tartus läheb hästi, siis ma ei tea, kuidas ma Viljandi jaoks asjad valmis jõuan, aga no eks näeb.
Uued asjad- nii põnevad!
Olen kogu aeg mõelnud, et käsitöö tegijal ei saa olla tavaline visiitkaart. Ise teevad kòik nii agedaid asju ja siis nagu tavaline kaart ei kõlba. Ma siis ka nuputasin ja tegin endale sellised

Nagu väikesed kotikesed. Pitsiga ja puha. Ühel pool logo ja teisel pool kontaktandmed. Võiks ju olla tore sellist saada, ja ehk jääb meelde ka paremini.
Ühtlasi arendasin välja ka uue toote-meigipintslite koti/ hoidja. Sisend tuli sõbranna lapselt, kes oli heal meelel nõus ka katsetama, ning ta tegi siis mõned parendusettepanekud ja hakkasin siis müügikõlbulikku varianti proovima. Kulus ikka kolm-neli, viis näidist, enne kui ise rahule jäin.
Allpool siis mõned:
Sellised siis näevad hoidjataskud välja väljaspoolt

 Nind sellised on taskud seespoolt

Eks jõululaatadelt saab esimese tagasiside ka, kuidas rahvale meeldib
Edu meile kõigile jõuluaja edukaks üleelamiseks!

Kui su viimane postitus on peaaegu aasta aega tagasi tehtud

... siis kas kõik huvilised on juba kadunud? Eks seda näeb. Aga paljuski on ju blogi just ka nagu ajalugu, kuigi jah, tihedam postitamine oleks ikkagi soovitatav.
Ma ikka mõtlesin, et kui kunagi koolis oli sulejooks selline kerge tulema, siis mis viga võiks olla ka oma tegemistest kirjutada ja eriti veel hobist. Aga kipuvad ikka lühilaused ja e-maili sarnased postitused tulema. Imetlen neid bloggereid ja kirjutajaid, kes veel oskavad lugusid juurde jutustada...
Aga- jätkan siis ikka visaltka oma looga.
Viimase aasta jooksul olen siis üritanud osalise ajaga tööl käia ja ikka hobiga aktiivselt tegeleda. Suveks sain ikka väga selgeks, et üksi enam vedada seda ei jõua- samas sissetulek veel kuidagi selline ei ole, et võiks ainult kotikeste tootmise ja müümisega tegelema hakata. Kõik müügid laatadel on läinud kenasti, kliendid rahul ja ise... väsinud aga õnnelik.

Pilt siis lisatud Tallinna Käsitöömessi väljapanekust kevad 2017.
Laatadel otse klientidega suheldes on tulnud juurde ka uute kotikeste ideid, mida püüan diasinida, õmmelda, testida ja siis tootevalikusse lisada.
Aga jah-tahaks kasvada, aga üksi ei jõua ja ei saa. Plaan- luua endale korralik bränd ning hakata seda siis arendama ja pakkuma. Otsisin endale kõigepealt firmat,  mis teeks mulle veidi professionaalsema logo ja loo ja üldise fooni. Lõpuks küll ühe leidsin, aga ka temaga koostöö ei õnnestunud. Mis siis juhus? Minu arusaama kohaselt jätsid suurfirmad su kohe välja, sest sa ei ole apetiitne klient- kui sul ei ole EASi või Töötukassa toetust taga, siis sa ei taha kergelt midagi ja suuri summasid korraga maksta. Ja üldse oled sa nii väike, et pead nagu kogu aeg ennast meelde tuletama, et sa tahaks saada lubatud asju lubatud ajal. Kogu aeg on konstantselt paha tunne, et sa nagu ei klassifitseeru... Aga tehes oma lemmiktegevust, ei taha sa ennast nii tunda.
Nii et mul ei õnnestunud. Õnneks tuli tütar appi ja nüüd räägime ühe tema sõbraga ja saame ehk tehtud ka kodulehe lahenduse. Nii vahva! Varsti saab kotikesi osta e-poest! Heh!

Hetkel on muidugi ülikiire aeg ka õmblemise koha pealt-jõulud ja jõululaadad tulemas. Plaan minna Tartusse ja Viljandissse esialgu. Eks näeb, kas kuu lõpus ka midagi lisandub.

Ja järgmine plaan on siis ikka seda blogi siin elus hoida:), ka seda näeb, kas õnnestub...

Ise tegemine ja ise olemine

Nädalavahetusel sain märkuse, et pole oma blogi ammu uuendanud😊, vabandused! Tore, et mul on ikka püsijälgijad ja tegelikult on endal ka ikka tagantjärele tore meenutada, mida mõtlesin, või mida tegin.
Eelmises postituses ma juba märkisin aja kadu, aga vist peab seda uuesti tegema. Koos vanasõnadega, et:"Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi" või siis" Tee tööd, küll siis tuleb ka armastus" jne. Jne. Kõik need vanad sõnad, mis rõhutavad töö ja rikkuse ja vähemagamise  seost 😊. Tuleb tunnistada, et eelmise nädala tööpäeva pikkuseks tuleb vähemalt 12 tundi, kui mitte rohkem. Laadad ja ettevalmistused ehk siis enamuses toodete õmblemised. Teisest küljest on ju hea jällegi teada, et kõik, mis teed, müüd ka maha. Ja tegelikult pean alguses sellist tempot ikka väga normaalseks ka, no et lotovõitja tüüp ma pole ja tõenäosus, et õnn mulle taevast selga sajab, on imeväike 😊👍. Seega, sõidan edasi ja vaatan, kuhu välja jõuan.

Ise tegutsemise juurde (no kui sul ei ole kohe miljonit tagataskus), kuulub ka kõikide asjade lõpuks ise tegemine. Otsisin pikalt kedagi, kes teeks mulle pilte ja kes kujundaks logo ja imago. No ei leidnud! Eks mul ole omad soovid ja tegijatel samuti. Lisaks aegade klapitamine jne. Seega sai tütrelt fotokas laenatud, nädal aega läks õige pildi kuju ja tausta ja kujunduse leidmiseks pluss kujundusprogrammi selgeks õppimine. Oehh!!!!!!! Ülal olev pilt on üks looduspilte Elva lähedalt metsarajalt, millega ise päris rahul olen. Ja tootepiltide taust ja kujundus sai siis selline:

Seda siis veel veidi tuunida ja ongi ülespanekuks valmis. Rohkem pilte ikka FB's: www.facebook/parcibags.
Samas ma üldse ei kurda. Ma naudin elu ja olu enda ümber palju rohkem. Kui on ilus ilm, siis õue ning tööpäeva algust ja lõppu saan samuti ise reguleerida. Samuti on mu lugupidamine 200% tõusnud kõigi nende vastu, kes üritavad midagi ise teha. See on ikka keeruline küll. Kõige suurem väljakutse isetegemise juures on võitlus iseendaga. Konkurents teistega ei olegi nii hull, kui iga päev ise teha oma sammud oma eesmärgi poole. On häid päevi ja on raskeid ja veel raskemaid. Aga: ta liigub siiski 😊.

Aeg

Vaatasin siin oma viimast postitust ja ei suutnud ära imestada, kui ammu ma selle tegin! Ja just nüüd, kui ma tegelikult iga päev teen midagi uut ja iga päev juhtub midagi toredat.

Või no tegelikult ma tean, miks ma ei ole update niipalju teinud- kasutan neti jaoks tahvlit ja on ikka väga keeruline saada pilte otse tahvlist blogisse.. Enne tuleb savestada kuhugi pilve peale ja siis alles saan siia panna. Kindlasti on olemas ka kergem variant, mida ma hetkel ei oska. Ja nüüd on Google kõik mu pildid ka arhiveerinud, nii et nüüd ei saa ma ka sinna midagi lisada, kurja küll!!! Hea küll, tõmbasin mingi uue app'i ja tundub, et nüüd vähemalt saan jälle ülikeeruliselt midagi lisada... Puutute ka kokku tehniliste probleemidega? :)

Kokkuvõtvalt- alates juulist olen palgatöölt vaikselt eemaldunud- eestikeeli on asja nimi läbipõlemine. Eks ma tean tagantjärgi muidugi, mis sellise olukorra põhjustas, aga tagantjärgi on hea tark olla. Ja muidugi mõtleme me ju, et minuga ometi sellist asja ei juhtu. Aga näed...

Vaadates siiski olukorra positiivset poolt, on minu teraapiaks ja püstihoidjaks olnud minu õmblemised, kotid siis põhiliselt. Põhitooted ja arendused. Palju lilli ja linast ja praktilisi lahendusi koos erinevate tugevdus, kaunistus ja erimaterjalidega. Siin siis osa minu kotivalikust kangariiuli taustal. Sauna -spaa ja kosmeetikakotid. Niiskuskindlad.

Suvel on saanud käia mitmetel laatadel, tagasiside on olnud positiivne ja tean paremini, kuhu suunda nüüd minna. Arendust ootavad meeste ja lastemudel.

Ja kuidagi on hoolsalt läinud ka hommikumantlid-puuvillased, linased ja sellised kergemad ja kandmissõbralikest materjalidest. Eilne tulemus siis siin:

Kuna materjal on suhteliselt kirju, on pilt saanud väga intensiivne. Hommikumantlile ikka sobivad kotid ka kaasa. Seda tööd tehes ei saanud muidugi mööda Sinatrast: " Start spreading the news, I' m leaving today... (jne.).. New York, New York! "

Kleidikandmise aeg

Suvi on ikka enim kleidikandmise aeg. Naised kleidis on ikka palju-palju kaunimad kui pükstega. Igale naisele leidub kindlasti sobiv kleit, tuleb julgeda proovida ja endale see sobiv leida. On ju nii klassikalisi kui ka ekstravagantseid, odavamaid ja poolt autot väärt.
Mulle väga meeldib ka viimase aja trend- rohkem jah küll noorte inimeste seas-kantakse n.ö piltidega kangaid. Et mitte ei ole sarnane muster üle kanga, vaid just pilt. See eeldab siis ômblemisel päris korralikku sättimist ja kindlasti läheb kangast veidi rohkem ka.
Minul siis ka tänasega üks kleiditegu tehtud- baka tunnistuse kättesaamiseks ja mitme aasta töö tunnustamiseks sai tehtud üks vahva kleit.
Kanga muster eeldas seda, et mööbel suures toas sai kokku lükatud, kangas laiali laotatud ja lôiked peale sätitud. Päris korralikult läks aega, et parim koht ja mõte leida, missugune see kleit lôpuks olema peaks.
Eks väike üllatus on ikka, kui kleit lõpuks valmis, mis ta tegelikult välja teeb,
Aga kleit sai ilus, kangas mõnus-linane. Huvitavalt see muster ka valguse käes mängib ja pildil on kord nii kord naa😊. Kangas ostetud Tallinnast, Saana kanga poest.
Igatahes õmblemine käis jalgpalli EM mängude taustal 😊.

Lapiseelikud

Lisaks hommikumantlitele tundus hea mõte teha ka seelikuid, no lapiseelikuid ikka. Paar aastat tagasi tegin endale pika seeliku ja olen seda mõnuga kandnud iga suvi, tegin siis nüüd paar tükki veel. Üks ikka roosa ka...
Kasutatud siis mõnusalt veidi kulunud kangaid (roosal seelikul) ja broderiipitsi, sinisel oma aega oodanud pestud retrokangas ja ohtralt broderiipitsi tükke. Mõlemad seelikud on kandjale ka veidi timmitavad paeltega.
Alumise ääre pikkus umbes 4 meetrit.
Seelikud tunduvad mõnusad, arvan, et mõni lisandub veel...

Mantlimaania

Kevade alguses oli mul selline lugu, et avastasin,et mu mõnus ja tore hommikumantel on oma aja ära elanud. Kahju. Ja samas oli mul lapsel seljas vahva kerge siidine hommikumantel, mille ta kuskilt internetipoest oli hankinud.
Mõeldud- tehtud: endale ka vaja teha. Burdade virn jälle läbi lapata, vähegi sobivamad lõiked välja valida ja katsetama. Esimeseks kangaks ostsin ka siidise jaapanärase kanga, aga..  tulemus oli kole :) . Kuidagi ei istunud üldse ja näppude külge jäi kangas kinni ja... no läks prügikasti. Teine katse siis. Kangaks seekord linane. Ja see sai juba mõnus! Kohe nii tore, et tuttavad soovisid endale kaja sai kohe mitu tehtud ja kuidagi ei saa lõpetada, mõte muudkui jookseb:).
 Ja nii tore on teha lõiget, mida lapsepõlvest mäletan, mida kutsuti ka kitliks:). Igatahes on see lõige megamugav ja sobib kõigile.
Lisaks pakuti mulle samal ajal ka tasuta retrokangaid, nii et mis sa hing veel ihkad:)
Siin nad siis on:

Green room

Jätkan teemat: roheline.
Eelmises postituses juba panin ühe pildi valminud rohelisest tekist, siin nüüd lisad siis ehk detailsemad pildid. Photos Made by Sigrid :)
Teki tegemist alustasin nagu ikka jooniste ja mõõtmiste ja arvutamisega. Olen nagu selgeks teinud, et suure teki tegemiseks, no näiteks 2,2x2,2 läheb umbes 5 meetrit riiet. Kuna see kitsam aga suhteliselt pikk, siis ehk umbes 4 meetrit. Ja nii ka poest ostsin 4 erinevat rohelist kangast. Ja tuleb tunnistada, et kasutasin kõik ära kuni viimase sentimeetrini...Tavaliselt ma ühtegi riideriba päris ära ei viska, enne kui tekk valmis. Ja no nii ka seekord osutus otsus õigeks, lõpuks käisin ikka juba kõrvalepandud ribasid veel sortimas, et ehk annab midgai mõelda.
Ja kui mõõtmised tehtud, asusin tööle, ei tundunudki nii hull :). Esimene pettumus oli kangas... Ma ei saa aru, kas nad ei raatsi üldse enam niite kangasse panna? Nii megaõhukeseks on kangad läinud. Ei saanudki teisiti, kui panin teise kanga alla, mille peale siis plokid õmblesin. Teine pettumus oli ma ise ja mu arvutamisoskus... No olin jätnud vaheplokid arvestamata, seega töö maht suurenes kolmandiku võrra... Krt! :) A ise rumal, mis teha.
Tepitud sai tekk ka, üle ühe rea, et püsiks kenasti koos, mitte niipalju efekti pärast.
Lapitekiga on aga see lugu, et kuigi ta võib osutuda ootmatult töömahukamaks või tuleb kanga lõppemise tõttu redesign teha, siis lõpptulemus korvab kõik puudujäägid :).
Nüüd veel vaja teha sarnased padjakatted ja porolonseljatoed. Ehk seal enam ämbrisse ei astu :).

Meeleolupildid

No nii ilus kevad ju! Meeleolupildid lihtsalt.
Ja kevadiselt roheline lapitekk sai ka valmis :) Kuigi see on alles osa tööst, padjad lisanduvad ka

Ja nüüd aiaõied :