pühapäev, 27. detsember 2015

Nelladella Tekikoda

Elus on ikka nii, et kui üks uks sulgub, siis teine avaneb.
Olen juba pikalt plaaninud üles seada ja tõsisemalt tegelema hakata oma õmblustööde promo ja müügiga. Tööde, mida teen armastuse ja hoolega, milles igas on sees killuke päikest. Kuna olen õmblemisega tegelenud juba niiiiiiiiii kaua, siis ka kvaliteediga olen rahul, õmblused peavad, kasutan korralikke materjale ja tehnikaid, endal hea tunne ikka pärast.

Niisiis avanenud uksest:
Nüüd on võimalik leida Facebookist minu nn. tööleht:  https://www.facebook.com/tekikoda      
 

Sinna siis lisan kõik oma tehtud, tellitud ja veel müügis olevad tööd. Tasapisi täiendan, võtan arvesse saabunud kommentaare ja kiiret pole mul kuskile. Nüüd on lihtsalt kõik mu pildid ja kommentaarid ühes kohas. Eks blogi püüan ka edasi pidada, piltide alla nii palju juttu ja emotsiooni ju ei pane :). Kõik on teretulnud vaatama ja uurima ja laikima ja tellima :).

Mis uks siis sulges? Olin siiani tegev ka Pärsti õmblusringi juhendajana, saime päris pikalt koos käidud- vist juba alates 2009 ... http://pilt.delfi.ee/user/parsti. Minu eesmärgiks oli juhendada ringis osalejaid nii, et nad hakkaks rõõmu tundma õmblemisest ja sellest, mida nad oma kätega valmis võivad teha ja kui lihtne on tegelikult osasid tooteid teha, kui tead õigeid võtteid. Ma arvan, et see eesmärk sai täidetud. Juba päris mitu aega tundsin, et ega mul väga ei ole neile enam midagi uut õpetada- põhiteadmised on neil olemas, julgus ka, nii et tuleks mõelda järgmise taseme peale- järgmisel tasemel koostegemise peale. Seda aga ma kaugelt juhendada ei saa.
Seega võtsin otsuse vastu ringi juhendamine lõpetada. Soovin neile kõike head ja loodan, et nad jäävad ikkagi õmblemist armastama ning jätkavad kooskäimist ja külaelu edendamist.

Siia lõppu siis veel pilt meie esimesest hoole ja armastusega tehtud tööde näitusest 2010 Pärstis:


pühapäev, 6. detsember 2015

Jõulud vist ikka tulevad... :)

Juba ju tegelikult teine advent, enam pole aasta lõpuni palju jäänud. Kellel veel selle aasta lubadused täitmata, peab kiirustama. Oot- ja minu lubadus oli ju teha iga kuu kohta 1 tekk, aga see tuleb vist täis küll :).
Aga igasugu ettevalmistused on alanud- tuled ja muusika ja peod ja kontserdid ja laadad ja.. No lund ei ole, mis siis. Õues hoopis tormab mitmendat päeva järjest, hoian kogu aeg hinge kinni, et mu auto meie suurte puude all terveks jääks. Täna ööseks jälle lubab suuremat burgaad, ka sisemaale.
Aga jõulutuledest tegin pildi Tartu raekojast:
 
Ikka ilus ju, eks?
Asja juurde nüüd ka. Sai tehtud veidi jõuluteemalisi õmblustöid ja käisin neid siis ka väikesel armsal kogukonnalaadal näitamas/müümas.
Selline siis mina ja mu väike väljapanek:
 
 
Tegelikult kutsus mind mu sõbranna, kes läks sinna piparkoogi tainast müüma (ahh, kui hea see on!!). Tema soov oli põll saada ja tegin siis endale ka ja müügiks ka. Koht sattus ka ruumikas, lava peal :).
Hommikul tegin kiiruga ka mõned tootepildid, pean ehk uuesti korralikumad tegema :).
 

Ja nende pajakinnastega tuli mulle meelde laul mu lapsepõlvest:
 
Me kolmekesi tuleme präänikute maalt
Meil jalas püksid magusad ja :,:kuub on magus ka.:,:
 
Meil silmadeks on rosinad ja mütsid viltu peas
Nii kolmekesi seisame siin :,:ahjuplaadil reas:,:
 
Kuid piparkoogi kitsekest pole kaasas meil
Ei viitsinud veel tõusta ta ahjuplaadi pealt
Kuid tervitusi palavaid saadab teile sealt!!!
 
 
No ei pruugi 100% korrektne olla, eks mul ole lapsepõlvest veidi aega möödas ka :). Aga tore ikka, et selline asi meelde tuli.
Ja kui ma pilte tegin, siis kass ei saanud ka kuidagi asjast mööda vaadata, tore oli ju põllepaelu taga ajada või käpaga kapi otsast asju alla lükata.
 
Mõned tootepildid siis veel lähemalt. Pruun on linane kangas ja teine siis puuvillane jõuluteemaline kangas.
 
Kaunist jõuluaega kõigile! Pole ju oluline, mis ilm on õues, peaasi, et meie hinges oleks rahu ja meie pere ning lähedased terved ning õnnelikud.