Pühapäev, 28. jaanuar 2018

Võrdlus: meie kasuks!

Käisin eelmisel nädalal seoses palgatööga Prantsusmaal. Kõigepealt lend Paiisi ja siis rongiga Angouleme. Alustuseks - rongijaamas ( mis asus küll lennuterminalist 5 min. Kaugusel) ootamine oli kõhe. No ei ole harjunud enda ümber nägema nii palju tumedanahalisi ja  lisaks oli ka täisrelvis sõjaväelased. Istusin siis kohvikusse, et seal nagu veidi parem ehk. Ei läinud kaua, kui käis vile ja terve see osa rongijaamast tehti tühjaks. Kiirelt kästi oma asjad kaasa võtta ja eemalduda teisele poolele. Mõtted käisid peast läbi, et- teisele poole? Kas sellest piisab? Peaks ma minema alla, välja, ära? Phuhh... õnneks midagi ei juhtunud ja suur kergendus oli, kui sain rongi istuda ja lõuna poole sõita. Õnneks seal oli kõik täpselt nii prantslaslik, nagu pidigi olema. Isegi pisut päikest.

Peale töö tegemist võtsin pisut aega ka linnas jalutada. Jaanuaris on sealkandis poodides kõvad allahindlused, mõtlesin, et vaatan ka. Mis mind tohutult üllatas, oli see, missugust kräppi seal müüakse allahindluste ajal ( ilmselt muidu ka) . Kosmeetikakotid-mu esimene huvi-ei kannatanud mingit kriitikat, õmbluse hargnesid, materjal kole, lõige mõttetu. Ausalt, ma ei liialda. Kõige nooblim kaubamaja sealkandis-Gallerie LaFayette-ja selline kräpp.. 🤔. Ja kui isegi vaadata klass kõrgemalt hinnalt, ka siis ei olnud miskit. No kui vaadata muidugi Michel Korsi, siis jah, ehk miskit leiab, aga siis juba hind mõttetu.
Seejärel rõivapoed... appi! Nüüd ma sain aru, mis on kiirmood. Täiesti kohutav. Lõiked, materjalid, õmblused.. Kui tahad midagi korralikku saada, siis ainult märgipoest. No Hilfiger või muu taoline. Ja hind on siis... mnjah.
Seega-teate, siin Eestis me oleme ikka õnnelikud. Et meil on Monton ja Mosaic ja siis kõik need Mammu Couture -taolised jne. Et meil on moodi igale maitsele ja igale hinnale.  Ja teate, keskmine naine on meil kenamalt riides, kui neil seal.
Lisaks muidugi meie käsitöö ja käsitööoskused👏👏👏. Hoiame, arendame ja oleme uhked. Me oleme tegelikult ägedad, ise seda nii suures mastaabis adumata.
Õhtu lõpetuseks kulus ära üks tore mereannipasta.




Laupäev, 6. jaanuar 2018

Pühad-justnagu kohustuslikud, aga ikkagi toredad

Minu detsembrikuu on viimastel aastatel möödunud suure stressi saatel. Algab täpselt detsembriga ja lõpeb millalgi jaanuari alguses. Et nii palju on asju, mida nagu “peab” tegema, lisaks satub samale ajale mu enda, mu lapse ja mu täditütre sünnipäev. Seega, sa pead leidma aja (ja raha) kõik need isikliku elu sündmused tähistada pluss töö juures on alati selline tunne, et jõuludega saaks nagu kòik otsa ja uus aasta algab nullist. Ei ole ju nii??? Nagu meie kultusfilm ütleb- see ei ole lõpp, kõik kestab edasi.
Aga- sel aastal ma pääsesin sellest stressitundest👍. Ei teagi täpselt, kuidas see õnnestus, aga suutsin blokeerida selle ühiskondliku surve tunda tohutu helget jõulutunnet. Ja eks laatadel käimine aitas hoida mõtte fokuseerituna ning sünnipäev kujunes ka õnneks selliseks, kus ise eriti vaeva ei pidanud nägema. On tore, et on pere ja sõbrad! Ja muidugi, et oli ka töölt puhkus jõulude ja aastavahetuse vahel-sai magada.
Seega-ehk suudan sama fookust ja tunnet omada ka järgmine aasta-soovin seda teilegi. On palju lihtsam.
Ja muidugi-olen lõpmata tänulik kõikidele oma klientidele ja sõpradele/tuttavatele, kellega detsembris laatadel kohtusin. Tore oli teid kõiki näha, teiega jutustada, kallistada ja soovida häid soove ning muidugi pakkuda oma kaupa. Loodan väga, et kõik ostjad jäid rahule. Pean ka tõdema, et pärast Viljandi laata kodu poole sõites tundsin ennast ikka imehästi. Niisugust rahulolu enda tehtust saab ilmselt tunda ainult siis, kui teed ikka oma ja õiget asja. Imeline!

Viljandi jõululaada jaoks sai lõpuks valmis ka ammu meeles mõlkunud nn. shampoonikott. Selline lihtsam, piklik, täpselt kahe shampoonipudeli ja nuustiku jaoks. Ikka riputatav ka muidugi. Üks näide selline:



Jõululaupäeva hommik oli Pärnus ilus päikseline üle hulga aja, sai mere ääres käidud. No ei mingit lund ega jääd, kraadid täitsa plussis. Õhtupoole Viljandisse sõites kuskil Surju kandist alates oli maa ikka valge ja kraad seal 0-i miinuspoole peal.


Õmblemisi muidugi jagus sellesse perioodi, aga see on mulle ikka ju meeldinud. Toredatele inimestele vajalikke ja väärt esemeid õmmelda teeb endalgi hinge soojaks.
Seekord külastasin Tallinnas Texteri poodi ning hankisin mitut sorti linast kangast, et neist siis teha saunalinu, voodipesu, rätikuid ja lauakatteid. Said vist stiilsed küll...