pühapäev, 20. september 2015

Paus

Meie elus tekivad aeg-ajalt ka tegevustesse pausid. Rääkimise ja suhtlemise puhul räägivad kogenumad, et pausid on need, mis kannavad. Me kardame vaikust vestluses, aga tegelikult on see kohad, kus otsustatakse võib-olla terve vestluse kulg.
Ka siin blogis on olnud nüüd paus... enne seda tegin igal pühapäeva hommikul kande oma tegemiste ja mõtete või kasvõi ilma kohta. Tundus, et oli vaja aeg maha võtta.

Igatahes olen nüüd niikaugel, et võiks jälle ja on jälle, mida kirja panna, ja mida jagada.
No näiteks sellist pilti :


Aasta alguses sai kuidagi mõedud, et võiks sel aastal teha iga kuu kohta ühe lapiteki. Märtsis tundus ettevõtmine ilmvõimatuna, sest ette võetud esimene lapitekk ei tahtnud kuidagi edeneda.
Aga.. seesama lapitekk ei ole oma lõplikku lahendust küll jah, veel ikkagi leidnud, aga tema kõrvale on tekkinud mitmeid teisi, nii et aasta lõpuks peaks iga kuu kohta tekk ära tulema küll. Pluss igasugu muid asju.
Ja selle koha pealt võin öelda, et tõesti-tõesti- paus oli vajalik mõtete ja soovide selginemiseks

Nimelt leidsin endale lapitehnikas suuna, mida mulle väga meeldib teha. Olin enne proovinud ka igasugu mustreid ja aplikatsioone jne. aga nagu mujalgi, on ka selles tehnikas ja töös oma nishid ja nurgad. Mulle siis sobib nn. "modern patchwork".
 Ehk siis triibud ja ruudud erineval viisil paigutatuna. Esialgu tunudb lihtne, aga omad nipid on ja nõuded on siingi. Aga mõjuvad need tekid värskelt, selgelt, oma selgete joonte ja lõpuks välja joonistuvate mustritega. No näiteks selline:

Kuna mul on neid nüüd tõesti üsna mitu valmis saanud, siis tegime ka esialgse fotosessiooni. Kuidas ja kus pildistada, missuguse valgusega ja kuidas tekid mängima hakkavad- mõned ilmutavad oma mustrivhahvuse just pildid, teised on "elavas olekus" paremad.
Aga eks seda jõuab veel õppida.
Igatahes on plaan jätkata, sest sellest lapiteki-pisikust nii kergelt lahti ei saa :)

Viimase kirjutise ja hetkeloengu vahele jäänud pausi ajal on siis aga saabunud sügis. Selle aasta jaheda suve kohta väga mõnus, suhteliselt soe ikka. Ja kuna aias on alles veel puravikud, siis päris-seeneaeg ei ole veel kätte jõudnud ilmselt. Natuke veel, ja siis võib jälle Võrumaa metsadesse saagi järele minna.
Praegu aga olukord selline:
 
Ilusat sügist siis kõigile, olemas/tulemas siis kõige värvilisem ja saagirohke aastaaeg. Korjame siis saagi/mõtted kokku ja läheme sellega talvele ja uuele kevadele vastu.
Kindlasti saab jälle olema huvitav :).