Esmaspäev, 12. detsember 2016

Ise tegemine ja ise olemine

Nädalavahetusel sain märkuse, et pole oma blogi ammu uuendanud😊, vabandused! Tore, et mul on ikka püsijälgijad ja tegelikult on endal ka ikka tagantjärele tore meenutada, mida mõtlesin, või mida tegin.
Eelmises postituses ma juba märkisin aja kadu, aga vist peab seda uuesti tegema. Koos vanasõnadega, et:"Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi" või siis" Tee tööd, küll siis tuleb ka armastus" jne. Jne. Kõik need vanad sõnad, mis rõhutavad töö ja rikkuse ja vähemagamise  seost 😊. Tuleb tunnistada, et eelmise nädala tööpäeva pikkuseks tuleb vähemalt 12 tundi, kui mitte rohkem. Laadad ja ettevalmistused ehk siis enamuses toodete õmblemised. Teisest küljest on ju hea jällegi teada, et kõik, mis teed, müüd ka maha. Ja tegelikult pean alguses sellist tempot ikka väga normaalseks ka, no et lotovõitja tüüp ma pole ja tõenäosus, et õnn mulle taevast selga sajab, on imeväike 😊👍. Seega, sõidan edasi ja vaatan, kuhu välja jõuan.
Ise tegutsemise juurde (no kui sul ei ole kohe miljonit tagataskus), kuulub ka kõikide asjade lõpuks ise tegemine. Otsisin pikalt kedagi, kes teeks mulle pilte ja kes kujundaks logo ja imago. No ei leidnud! Eks mul ole omad soovid ja tegijatel samuti. Lisaks aegade klapitamine jne. Seega sai tütrelt fotokas laenatud, nädal aega läks õige pildi kuju ja tausta ja kujunduse leidmiseks pluss kujundusprogrammi selgeks õppimine. Oehh!!!!!!! Ülal olev pilt on üks looduspilte Elva lähedalt metsarajalt, millega ise päris rahul olen. Ja tootepiltide taust ja kujundus sai siis selline:
Seda siis veel veidi tuunida ja ongi ülespanekuks valmis. Rohkem pilte ikka FB's: www.facebook/parcibags.
Samas ma üldse ei kurda. Ma naudin elu ja olu enda ümber palju rohkem. Kui on ilus ilm, siis õue ning tööpäeva algust ja lõppu saan samuti ise reguleerida. Samuti on mu lugupidamine 200% tõusnud kõigi nende vastu, kes üritavad midagi ise teha. See on ikka keeruline küll. Kõige suurem väljakutse isetegemise juures on võitlus iseendaga. Konkurents teistega ei olegi nii hull, kui iga päev ise teha oma sammud oma eesmärgi poole. On häid päevi ja on raskeid ja veel raskemaid. Aga: ta liigub siiski 😊.

Laupäev, 17. september 2016

Aeg

Vaatasin siin oma viimast postitust ja ei suutnud ära imestada, kui ammu ma selle tegin! Ja just nüüd, kui ma tegelikult iga päev teen midagi uut ja iga päev juhtub midagi toredat.
Või no tegelikult ma tean, miks ma ei ole update niipalju teinud- kasutan neti jaoks tahvlit ja on ikka väga keeruline saada pilte otse tahvlist blogisse.. Enne tuleb savestada kuhugi pilve peale ja siis alles saan siia panna. Kindlasti on olemas ka kergem variant, mida ma hetkel ei oska. Ja nüüd on Google kõik mu pildid ka arhiveerinud, nii et nüüd ei saa ma ka sinna midagi lisada, kurja küll!!! Hea küll, tõmbasin mingi uue app'i ja tundub, et nüüd vähemalt saan jälle ülikeeruliselt midagi lisada... Puutute ka kokku tehniliste probleemidega? :)

Kokkuvõtvalt- alates juulist olen palgatöölt vaikselt eemaldunud- eestikeeli on asja nimi läbipõlemine. Eks ma tean tagantjärgi muidugi, mis sellise olukorra põhjustas, aga tagantjärgi on hea tark olla. Ja muidugi mõtleme me ju, et minuga ometi sellist asja ei juhtu. Aga näed...
Vaadates siiski olukorra positiivset poolt, on minu teraapiaks ja püstihoidjaks olnud minu õmblemised, kotid siis põhiliselt. Põhitooted ja arendused. Palju lilli ja linast ja praktilisi lahendusi koos erinevate tugevdus, kaunistus ja erimaterjalidega. Siin siis osa minu kotivalikust kangariiuli taustal. Sauna -spaa ja kosmeetikakotid. Niiskuskindlad.
Suvel on saanud käia mitmetel laatadel, tagasiside on olnud positiivne ja tean paremini, kuhu suunda nüüd minna. Arendust ootavad meeste ja lastemudel.
Ja kuidagi on hoolsalt läinud ka hommikumantlid-puuvillased, linased ja sellised kergemad ja kandmissõbralikest materjalidest. Eilne tulemus siis siin:
Kuna materjal on suhteliselt kirju, on pilt saanud väga intensiivne. Hommikumantlile ikka sobivad kotid ka kaasa. Seda tööd tehes ei saanud muidugi mööda Sinatrast: " Start spreading the news, I' m leaving today... (jne.).. New York, New York! "

Pühapäev, 12. juuni 2016

Kleidikandmise aeg

Suvi on ikka enim kleidikandmise aeg. Naised kleidis on ikka palju-palju kaunimad kui pükstega. Igale naisele leidub kindlasti sobiv kleit, tuleb julgeda proovida ja endale see sobiv leida. On ju nii klassikalisi kui ka ekstravagantseid, odavamaid ja poolt autot väärt.
Mulle väga meeldib ka viimase aja trend- rohkem jah küll noorte inimeste seas-kantakse n.ö piltidega kangaid. Et mitte ei ole sarnane muster üle kanga, vaid just pilt. See eeldab siis ômblemisel päris korralikku sättimist ja kindlasti läheb kangast veidi rohkem ka.
Minul siis ka tänasega üks kleiditegu tehtud- baka tunnistuse kättesaamiseks ja mitme aasta töö tunnustamiseks sai tehtud üks vahva kleit.
Kanga muster eeldas seda, et mööbel suures toas sai kokku lükatud, kangas laiali laotatud ja lôiked peale sätitud. Päris korralikult läks aega, et parim koht ja mõte leida, missugune see kleit lôpuks olema peaks.
Eks väike üllatus on ikka, kui kleit lõpuks valmis, mis ta tegelikult välja teeb,
Aga kleit sai ilus, kangas mõnus-linane. Huvitavalt see muster ka valguse käes mängib ja pildil on kord nii kord naa😊. Kangas ostetud Tallinnast, Saana kanga poest.
Igatahes õmblemine käis jalgpalli EM mängude taustal 😊.


Pühapäev, 22. mai 2016

Lapiseelikud

Lisaks hommikumantlitele tundus hea mõte teha ka seelikuid, no lapiseelikuid ikka. Paar aastat tagasi tegin endale pika seeliku ja olen seda mõnuga kandnud iga suvi, tegin siis nüüd paar tükki veel. Üks ikka roosa ka...
Kasutatud siis mõnusalt veidi kulunud kangaid (roosal seelikul) ja broderiipitsi, sinisel oma aega oodanud pestud retrokangas ja ohtralt broderiipitsi tükke. Mõlemad seelikud on kandjale ka veidi timmitavad paeltega.
Alumise ääre pikkus umbes 4 meetrit.
Seelikud tunduvad mõnusad, arvan, et mõni lisandub veel...



Mantlimaania

Kevade alguses oli mul selline lugu, et avastasin,et mu mõnus ja tore hommikumantel on oma aja ära elanud. Kahju. Ja samas oli mul lapsel seljas vahva kerge siidine hommikumantel, mille ta kuskilt internetipoest oli hankinud.
Mõeldud- tehtud: endale ka vaja teha. Burdade virn jälle läbi lapata, vähegi sobivamad lõiked välja valida ja katsetama. Esimeseks kangaks ostsin ka siidise jaapanärase kanga, aga..  tulemus oli kole :) . Kuidagi ei istunud üldse ja näppude külge jäi kangas kinni ja... no läks prügikasti. Teine katse siis. Kangaks seekord linane. Ja see sai juba mõnus! Kohe nii tore, et tuttavad soovisid endale kaja sai kohe mitu tehtud ja kuidagi ei saa lõpetada, mõte muudkui jookseb:).
 Ja nii tore on teha lõiget, mida lapsepõlvest mäletan, mida kutsuti ka kitliks:). Igatahes on see lõige megamugav ja sobib kõigile.
Lisaks pakuti mulle samal ajal ka tasuta retrokangaid, nii et mis sa hing veel ihkad:)
Siin nad siis on:



Green room

Jätkan teemat: roheline.
Eelmises postituses juba panin ühe pildi valminud rohelisest tekist, siin nüüd lisad siis ehk detailsemad pildid. Photos Made by Sigrid :)
Teki tegemist alustasin nagu ikka jooniste ja mõõtmiste ja arvutamisega. Olen nagu selgeks teinud, et suure teki tegemiseks, no näiteks 2,2x2,2 läheb umbes 5 meetrit riiet. Kuna see kitsam aga suhteliselt pikk, siis ehk umbes 4 meetrit. Ja nii ka poest ostsin 4 erinevat rohelist kangast. Ja tuleb tunnistada, et kasutasin kõik ära kuni viimase sentimeetrini...Tavaliselt ma ühtegi riideriba päris ära ei viska, enne kui tekk valmis. Ja no nii ka seekord osutus otsus õigeks, lõpuks käisin ikka juba kõrvalepandud ribasid veel sortimas, et ehk annab midgai mõelda.
Ja kui mõõtmised tehtud, asusin tööle, ei tundunudki nii hull :). Esimene pettumus oli kangas... Ma ei saa aru, kas nad ei raatsi üldse enam niite kangasse panna? Nii megaõhukeseks on kangad läinud. Ei saanudki teisiti, kui panin teise kanga alla, mille peale siis plokid õmblesin. Teine pettumus oli ma ise ja mu arvutamisoskus... No olin jätnud vaheplokid arvestamata, seega töö maht suurenes kolmandiku võrra... Krt! :) A ise rumal, mis teha.
Tepitud sai tekk ka, üle ühe rea, et püsiks kenasti koos, mitte niipalju efekti pärast.
Lapitekiga on aga see lugu, et kuigi ta võib osutuda ootmatult töömahukamaks või tuleb kanga lõppemise tõttu redesign teha, siis lõpptulemus korvab kõik puudujäägid :).
Nüüd veel vaja teha sarnased padjakatted ja porolonseljatoed. Ehk seal enam ämbrisse ei astu :).




Neljapäev, 19. mai 2016

Meeleolupildid

No nii ilus kevad ju! Meeleolupildid lihtsalt.
Ja kevadiselt roheline lapitekk sai ka valmis :) Kuigi see on alles osa tööst, padjad lisanduvad ka
Ja nüüd aiaõied :


Neljapäev, 5. mai 2016

Kevad

Kevad tuli nüüd oma soojaga väga äkki- rõõmustavalt äkki. Veel eelmine nädal oli sooja alla kümne kraadi ja täna juba voila' 22 soojakraadi. Võtan siis kohe puhkepäeva sel puhul ja jätan päevakeseks ootele oma rohelise tegemise- nii aias kui õmblusmasina taga:)


Teisipäev, 3. mai 2016

Kevadtuuled

Hetkel on siis käimas mul periood, mis jääb ühe ukse sulgumise ja teise avanemise vahele... Noh, ütlus on ju ilus, aga aeg-ajalt on ikka päris kõhe olla ajas, kus sa täpselt ei tea, kuidas edaspidid kõikide oma kohustustega hakkama saad. Kummaline ongi see, et mul ei ole kuidagi muret, kuidas iseendaga hakkama saada, ainult need kohustused... No eluasemekulud ja auto ja toit ja kõik need muud ASJAD, milleta kaasaegses maailmas on raske hakkama saada.
Seega siis üks mu palgatöökoht on lõppenud ja teine varsti algamas. Ja ma tegelikult ei tea, kas see on jälle see, mida ma tegelikult teha tahan... Või noh misasja- mul oleks igati võimalus praegu lihtsalt jalad seina lüüa ja mitte midagiteha, aga mina loomulikult istun õmblusmasina taga ja naudin!!! Ei ole normaalne ...:)
Aga mul on väga hea meel, et kõik need tegevused, mis selle kevadega lõppesid, tõid kaasa suure hulga tänusõnu. Ah, mul on nii hea meel!Aitäh teile kõigile, see on minu jaoks väga oluline!


Ja edasi olen siis valmistanud ennast ette ka suvistel laatadel käimiseks. Õmblen oma selle hooaja mõtteid ja vaatan, kuidas siis klientidele meeldib. Praktiline eestlane võiks ju asjaga rahule jääda.

Ja tuleb tunnistada, et suureks abiks eelmisest uksest välja astumisel oli mu reis Rooma. I absolutely adore this city! Caput mundi.. Really.










Pühapäev, 27. märts 2016

Pühad

Kolm vaba päeva- no neile, kes ikka palgatööl ka käivad. Puhkus, jalutuskäigud, hobid, pere jne. jne. Tuttavad käsitöölised igatahes tegelevad enamuses vähemalt ühe päevagi oma hobiga, see FB'st näha :)
Minul ka üks mote kummitab juba pikka aega.
Nimelt lugu selline- käisin läheduses olevas ja minu lemmikus Pühajärve spa's ujumas. Kõik ilus kena, kui üks hetk jäin põrnitsema nagis rippuvaid rätikuid ja kotte, no neid pesuvahendite omasid.
Mina riputasin oma linase rätiku ja ilusa roosa kotikese- no selle:
ja ülejäänud olid kas väikesed läbipaistvad kilekotid, 1 suhteliselt päevinäinud kott (vist Oriflame oma kunagi) ja oligi kõik. Ja siis ma sain muidugi aru, miks mu roosat kotti silmanurgast piiluti.. Ma ei olnud kunagi tähelepanu pööranud sellele, mis ja kus kellelgi pesuvahendid on aga nüüd kuidagi jäi silma.. Kas see kott ujuma minekuks ei ole oluline? Kas teil ei ole seda? kas ei mud selliseid nagu te tahaksite, kas need oleks liiga kallid või milles võiks asi olla? Me oleme ju juba möödas sellest ajast, et kõik pidi ainult praktiline olema, nüüd võib ju ka ilus olla...
Segaduses..
Vaatasin selle pilguga ka Auras ringi. No natuke oli pilt parem, aga ainult natuke, seal kohtas pigem isegi a'la Maksimarketi kotte rohkem.
Ja kuna see mote mind painas, siis asusin õmblema.
Esimesed näidised said sellised:
 
Mulle endale meeldib väga see tasku moodi kotike, kuhu mahub ilusti sisse n. ö. reisikomplekt. tahtsin ka midagi suuremat- proovisin sangadega variant (hmm.. peab edasi arendama veel..) ja ka ühe oma klassikat- nööriga seotavat kotti. Hmm...
Pikkade pühade ajal aga hakkasin otsast peale ja sain sellise komplekti:
 
 
Ma arvan, et ka neid peab veidi edasi arendama, aga arvan, et jõudsin sinna, kuhu vaja oli. Nüüd tahaks ma ainult veel teada, kas neile ka huvilisi on ja miks käivad inimesed kilekotiga ujulas :)
Ilmselt teen varsti FB's küsitluse ja loosimise :)



Laupäev, 6. veebruar 2016

Teaser ehk ahvatlus või siis ehk peibutis või siis..

Sellele sõnale ma ei oskagi eesti keeles täpset vastet anda. Küll on lugu. Normaalne oleks ikka mitte osata inglise keelest asju eesti keelde sättida, mitte vastupidi.
Aga jah "teaser"..
Tänasesse päeva jaguks neid isegi kolm lausa.

Teaser nr. 1- head eesti asjad :)
Nimelt käisime Prantsusmaal külas ja tahtsime midagi erilist viia. Midagi eestit ja mis ei oleks väga suur, aga oleks piisvalt eriline. Ja õnneks on lennujaamas mitu vahvat poodi, kus toredaid eesti asju. Esimene mõte oli viia lastele Lotte ja film- no et meie kangelast tutvustada. Aga nagu ikka, ei olnud ei Lottet ega ingliskeelset filmi.
Ok, siis midagi muud, täiskasvanutele.
Ja jäid näppu sellised asjad:

Puidust kikilips! No muidugi! Väga-väga stiilne! Neid saab osta ka siit: http://www.woodenlifestyle.ee. erinevate värvidega, erinevate mõõtudega jne. Ja kirjutasime veel kaardi ka juurde Eesti presidendist, kes kannab kikilipsu ja on stiilne :). Järgmine kord viime ka ilmselt mõne laheda puidust eseme.

Teaser nr. 2- Pariis
No veidi oli seekord kõhe lennata, et no mine sa tea... Aga samas oli teada ju, et turvakontrolli on suurendatud ja kaks korda järjest ühes ja samas kohas ehk ikka ei juhtu.
Igatahes valisime seekord natuke erilis kava, mida Pariisis teha. Ja selle päeva tunnusmuusikaks oleks minu jaoks see: https://www.youtube.com/watch?v=1oKsFci9HXc. Sihtkohtadena kavas siis Pere Lachese kalmistu ja katakombid. Kalmistu asub väga ilusas kohas, on väga suurejooneline, sinna on maetud palju kuulsaid kirjanikke, kunstnikke jt. ühiskonnategelasi. Eestlastest siis Eduard Wiiralt. Ja NB! Surnuaial on ka oma äpp!!! :) Uhke koht.  Ja õhtupoole siis käisime katakombides- veidi kriipi ma ütleks.. Sinna on (ümber) maetud 6-7 miljoni inimese luud erinevatel põhjustel. Seinte ladumisel on siis luid kasutatud kui käepärast kunstipärast materjali. Katakombid ise on 21 meetrit maa all- annab ronida. Välja tulles võttis 81 keerdtrpiastet täitsa võhmale ja õues tuli ikka nähtust veidi toibuda küll.
Peale seda veidi ringi sõites jäi fotokasse selline pilt:

Arc de Triomphe Veidi pelgasime liiklust, ent tegelikult said kõik kenast rahulikult hakkama, keegi ei närvitsenud. Kui tahtsid minna risti üle tee, no mis siis ikka :)

Teaser nr. 3- kollane..

Sain siis oma esimese tellimuse läbi oma hobiFBlehe: https://www.facebook.com. Põhisõnum oli, et peab olema kollastes toonides. Mõtlesin siis veidi, käisin Abakhanis ja hakkas tulema. Täna saatsin paki ära. Kuna kangast jäi veidi üle, tegin kaks patja ka esimese tellija kingituseks juurde.
Loodan väga, et jäädakse rahule.
Siin siis väike vihje patjadest:


Väga rõõmus, eks ole ju? Teki pildi postitan siis, kui omanikul tekk käes ja mul luba olemas.




Pühapäev, 17. jaanuar 2016

Tali tuli, tali tuli!

Lõpuks siis meil imeilus talv jälle käes. Kuidagi nii nauditav sel aastal. Oli korraks see -30 kraadi ära ja nüüd kõik see ülejäänud soojem ilm on nagu sula.. :). Muudkui pistad jälle puud ahju, teetassi kätte ja midagi mõnusat tegema- no õmblema ikka ilmselt :)
Selline siis minu õu, tegelikult päike ka hästi veidi piilub puu tagant. Tore-tore-tore. Juba olen ka uisutamas järve peal käinud mitu korda ja suusad olen ka alla saanud.
Ja kui nüüd tali nii hoolega tuli, siis peab ju ka vastavad riided olema. Soojad, noh. Võtsin siis oma eelmisel aastal välja lõigatud ja osalt kokku pandud kampsuniriidest kleidi ja meisterdasin valmis. eelmine aasta läks ilm nii ruttu soojaks, et motivatsioon õmmelda kadus ära. Nüüd aga kleit mõnus ja soe.
Tegin kunagi ka sellisest kampsuniriidest kleidi ja meie talveks ikka võrratu. Soe ja samas ka kena. Kuna eelmine kleit elas oma aja ära, siis tegin uue. Kleit on ka veidi nagu lapitehnikas- koosneb kolmest kihist: veniv vooder, kampsunimaterjal ja siis villane pits (lilla). Täitsa rahul olen. Kleit on kuskil nr. 42.
Seega- hoidke end soojas ja nautige talve!