Laupäev, 6. jaanuar 2018

Pühad-justnagu kohustuslikud, aga ikkagi toredad

Minu detsembrikuu on viimastel aastatel möödunud suure stressi saatel. Algab täpselt detsembriga ja lõpeb millalgi jaanuari alguses. Et nii palju on asju, mida nagu “peab” tegema, lisaks satub samale ajale mu enda, mu lapse ja mu täditütre sünnipäev. Seega, sa pead leidma aja (ja raha) kõik need isikliku elu sündmused tähistada pluss töö juures on alati selline tunne, et jõuludega saaks nagu kòik otsa ja uus aasta algab nullist. Ei ole ju nii??? Nagu meie kultusfilm ütleb- see ei ole lõpp, kõik kestab edasi.
Aga- sel aastal ma pääsesin sellest stressitundest👍. Ei teagi täpselt, kuidas see õnnestus, aga suutsin blokeerida selle ühiskondliku surve tunda tohutu helget jõulutunnet. Ja eks laatadel käimine aitas hoida mõtte fokuseerituna ning sünnipäev kujunes ka õnneks selliseks, kus ise eriti vaeva ei pidanud nägema. On tore, et on pere ja sõbrad! Ja muidugi, et oli ka töölt puhkus jõulude ja aastavahetuse vahel-sai magada.
Seega-ehk suudan sama fookust ja tunnet omada ka järgmine aasta-soovin seda teilegi. On palju lihtsam.
Ja muidugi-olen lõpmata tänulik kõikidele oma klientidele ja sõpradele/tuttavatele, kellega detsembris laatadel kohtusin. Tore oli teid kõiki näha, teiega jutustada, kallistada ja soovida häid soove ning muidugi pakkuda oma kaupa. Loodan väga, et kõik ostjad jäid rahule. Pean ka tõdema, et pärast Viljandi laata kodu poole sõites tundsin ennast ikka imehästi. Niisugust rahulolu enda tehtust saab ilmselt tunda ainult siis, kui teed ikka oma ja õiget asja. Imeline!

Viljandi jõululaada jaoks sai lõpuks valmis ka ammu meeles mõlkunud nn. shampoonikott. Selline lihtsam, piklik, täpselt kahe shampoonipudeli ja nuustiku jaoks. Ikka riputatav ka muidugi. Üks näide selline:



Jõululaupäeva hommik oli Pärnus ilus päikseline üle hulga aja, sai mere ääres käidud. No ei mingit lund ega jääd, kraadid täitsa plussis. Õhtupoole Viljandisse sõites kuskil Surju kandist alates oli maa ikka valge ja kraad seal 0-i miinuspoole peal.


Õmblemisi muidugi jagus sellesse perioodi, aga see on mulle ikka ju meeldinud. Toredatele inimestele vajalikke ja väärt esemeid õmmelda teeb endalgi hinge soojaks.
Seekord külastasin Tallinnas Texteri poodi ning hankisin mitut sorti linast kangast, et neist siis teha saunalinu, voodipesu, rätikuid ja lauakatteid. Said vist stiilsed küll...



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar