Neljapäev, 13. veebruar 2014

Ühe teki lugu

Igal lapitekil on ju oma saamislugu. Et kellele ja milleks ja missugused värvid ja mustrid. Mida soovib tellija ja mis piirangud seab suurus.
Seekord siis läks lapitekk emale, kes oma eelmise teki oli ära kinkinud :). No ega midagi- teeme uue. Ta soovis midagi pruunides toonides. Millegipärast tundus, et kerge selline rahvusmustrile viitav tekk oleks kena.
Ega siis midagi, muudkui joonistama- et mis muster ja kui suur ruut jne. Peab ju ikka alati projekti joonistama.
 
Ja kui siis mõte on jooksma hakanud ja projekt tundub klappivat, siis järgmine ülesanne on lõikumine....

 
Ja selline on siis lapiteki n.öö algmaterjal- hulk ribasid ja ruute ja mõni proovilapp ka

 
Ja nendest siis tulebki tekk. Tööd on omajagu aga rõõmu valminud tööst samapalju.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar