Lapiseelikud

Lisaks hommikumantlitele tundus hea mõte teha ka seelikuid, no lapiseelikuid ikka. Paar aastat tagasi tegin endale pika seeliku ja olen seda mõnuga kandnud iga suvi, tegin siis nüüd paar tükki veel. Üks ikka roosa ka...
Kasutatud siis mõnusalt veidi kulunud kangaid (roosal seelikul) ja broderiipitsi, sinisel oma aega oodanud pestud retrokangas ja ohtralt broderiipitsi tükke. Mõlemad seelikud on kandjale ka veidi timmitavad paeltega.
Alumise ääre pikkus umbes 4 meetrit.
Seelikud tunduvad mõnusad, arvan, et mõni lisandub veel...

Mantlimaania

Kevade alguses oli mul selline lugu, et avastasin,et mu mõnus ja tore hommikumantel on oma aja ära elanud. Kahju. Ja samas oli mul lapsel seljas vahva kerge siidine hommikumantel, mille ta kuskilt internetipoest oli hankinud.
Mõeldud- tehtud: endale ka vaja teha. Burdade virn jälle läbi lapata, vähegi sobivamad lõiked välja valida ja katsetama. Esimeseks kangaks ostsin ka siidise jaapanärase kanga, aga..  tulemus oli kole :) . Kuidagi ei istunud üldse ja näppude külge jäi kangas kinni ja... no läks prügikasti. Teine katse siis. Kangaks seekord linane. Ja see sai juba mõnus! Kohe nii tore, et tuttavad soovisid endale kaja sai kohe mitu tehtud ja kuidagi ei saa lõpetada, mõte muudkui jookseb:).
 Ja nii tore on teha lõiget, mida lapsepõlvest mäletan, mida kutsuti ka kitliks:). Igatahes on see lõige megamugav ja sobib kõigile.
Lisaks pakuti mulle samal ajal ka tasuta retrokangaid, nii et mis sa hing veel ihkad:)
Siin nad siis on:

Green room

Jätkan teemat: roheline.
Eelmises postituses juba panin ühe pildi valminud rohelisest tekist, siin nüüd lisad siis ehk detailsemad pildid. Photos Made by Sigrid :)
Teki tegemist alustasin nagu ikka jooniste ja mõõtmiste ja arvutamisega. Olen nagu selgeks teinud, et suure teki tegemiseks, no näiteks 2,2x2,2 läheb umbes 5 meetrit riiet. Kuna see kitsam aga suhteliselt pikk, siis ehk umbes 4 meetrit. Ja nii ka poest ostsin 4 erinevat rohelist kangast. Ja tuleb tunnistada, et kasutasin kõik ära kuni viimase sentimeetrini...Tavaliselt ma ühtegi riideriba päris ära ei viska, enne kui tekk valmis. Ja no nii ka seekord osutus otsus õigeks, lõpuks käisin ikka juba kõrvalepandud ribasid veel sortimas, et ehk annab midgai mõelda.
Ja kui mõõtmised tehtud, asusin tööle, ei tundunudki nii hull :). Esimene pettumus oli kangas... Ma ei saa aru, kas nad ei raatsi üldse enam niite kangasse panna? Nii megaõhukeseks on kangad läinud. Ei saanudki teisiti, kui panin teise kanga alla, mille peale siis plokid õmblesin. Teine pettumus oli ma ise ja mu arvutamisoskus... No olin jätnud vaheplokid arvestamata, seega töö maht suurenes kolmandiku võrra... Krt! :) A ise rumal, mis teha.
Tepitud sai tekk ka, üle ühe rea, et püsiks kenasti koos, mitte niipalju efekti pärast.
Lapitekiga on aga see lugu, et kuigi ta võib osutuda ootmatult töömahukamaks või tuleb kanga lõppemise tõttu redesign teha, siis lõpptulemus korvab kõik puudujäägid :).
Nüüd veel vaja teha sarnased padjakatted ja porolonseljatoed. Ehk seal enam ämbrisse ei astu :).

Meeleolupildid

No nii ilus kevad ju! Meeleolupildid lihtsalt.
Ja kevadiselt roheline lapitekk sai ka valmis :) Kuigi see on alles osa tööst, padjad lisanduvad ka

Ja nüüd aiaõied :

Kevad

Kevad tuli nüüd oma soojaga väga äkki- rõõmustavalt äkki. Veel eelmine nädal oli sooja alla kümne kraadi ja täna juba voila' 22 soojakraadi. Võtan siis kohe puhkepäeva sel puhul ja jätan päevakeseks ootele oma rohelise tegemise- nii aias kui õmblusmasina taga:)

Kevadtuuled

Hetkel on siis käimas mul periood, mis jääb ühe ukse sulgumise ja teise avanemise vahele... Noh, ütlus on ju ilus, aga aeg-ajalt on ikka päris kõhe olla ajas, kus sa täpselt ei tea, kuidas edaspidid kõikide oma kohustustega hakkama saad. Kummaline ongi see, et mul ei ole kuidagi muret, kuidas iseendaga hakkama saada, ainult need kohustused... No eluasemekulud ja auto ja toit ja kõik need muud ASJAD, milleta kaasaegses maailmas on raske hakkama saada.
Seega siis üks mu palgatöökoht on lõppenud ja teine varsti algamas. Ja ma tegelikult ei tea, kas see on jälle see, mida ma tegelikult teha tahan... Või noh misasja- mul oleks igati võimalus praegu lihtsalt jalad seina lüüa ja mitte midagiteha, aga mina loomulikult istun õmblusmasina taga ja naudin!!! Ei ole normaalne ...:)
Aga mul on väga hea meel, et kõik need tegevused, mis selle kevadega lõppesid, tõid kaasa suure hulga tänusõnu. Ah, mul on nii hea meel!Aitäh teile kõigile, see on minu jaoks väga oluline!

Ja edasi olen siis valmistanud ennast ette ka suvistel laatadel käimiseks. Õmblen oma selle hooaja mõtteid ja vaatan, kuidas siis klientidele meeldib. Praktiline eestlane võiks ju asjaga rahule jääda.

Ja tuleb tunnistada, et suureks abiks eelmisest uksest välja astumisel oli mu reis Rooma. I absolutely adore this city! Caput mundi.. Really.