Kevadtuuled

Hetkel on siis käimas mul periood, mis jääb ühe ukse sulgumise ja teise avanemise vahele... Noh, ütlus on ju ilus, aga aeg-ajalt on ikka päris kõhe olla ajas, kus sa täpselt ei tea, kuidas edaspidid kõikide oma kohustustega hakkama saad. Kummaline ongi see, et mul ei ole kuidagi muret, kuidas iseendaga hakkama saada, ainult need kohustused... No eluasemekulud ja auto ja toit ja kõik need muud ASJAD, milleta kaasaegses maailmas on raske hakkama saada.
Seega siis üks mu palgatöökoht on lõppenud ja teine varsti algamas. Ja ma tegelikult ei tea, kas see on jälle see, mida ma tegelikult teha tahan... Või noh misasja- mul oleks igati võimalus praegu lihtsalt jalad seina lüüa ja mitte midagiteha, aga mina loomulikult istun õmblusmasina taga ja naudin!!! Ei ole normaalne ...:)
Aga mul on väga hea meel, et kõik need tegevused, mis selle kevadega lõppesid, tõid kaasa suure hulga tänusõnu. Ah, mul on nii hea meel!Aitäh teile kõigile, see on minu jaoks väga oluline!

Ja edasi olen siis valmistanud ennast ette ka suvistel laatadel käimiseks. Õmblen oma selle hooaja mõtteid ja vaatan, kuidas siis klientidele meeldib. Praktiline eestlane võiks ju asjaga rahule jääda.

Ja tuleb tunnistada, et suureks abiks eelmisest uksest välja astumisel oli mu reis Rooma. I absolutely adore this city! Caput mundi.. Really.