Pühad

Kolm vaba päeva- no neile, kes ikka palgatööl ka käivad. Puhkus, jalutuskäigud, hobid, pere jne. jne. Tuttavad käsitöölised igatahes tegelevad enamuses vähemalt ühe päevagi oma hobiga, see FB'st näha :)
Minul ka üks mote kummitab juba pikka aega.
Nimelt lugu selline- käisin läheduses olevas ja minu lemmikus Pühajärve spa's ujumas. Kõik ilus kena, kui üks hetk jäin põrnitsema nagis rippuvaid rätikuid ja kotte, no neid pesuvahendite omasid.
Mina riputasin oma linase rätiku ja ilusa roosa kotikese- no selle:

ja ülejäänud olid kas väikesed läbipaistvad kilekotid, 1 suhteliselt päevinäinud kott (vist Oriflame oma kunagi) ja oligi kõik. Ja siis ma sain muidugi aru, miks mu roosat kotti silmanurgast piiluti.. Ma ei olnud kunagi tähelepanu pööranud sellele, mis ja kus kellelgi pesuvahendid on aga nüüd kuidagi jäi silma.. Kas see kott ujuma minekuks ei ole oluline? Kas teil ei ole seda? kas ei mud selliseid nagu te tahaksite, kas need oleks liiga kallid või milles võiks asi olla? Me oleme ju juba möödas sellest ajast, et kõik pidi ainult praktiline olema, nüüd võib ju ka ilus olla...
Segaduses..
Vaatasin selle pilguga ka Auras ringi. No natuke oli pilt parem, aga ainult natuke, seal kohtas pigem isegi a'la Maksimarketi kotte rohkem.
Ja kuna see mote mind painas, siis asusin õmblema.
Esimesed näidised said sellised:

 

Mulle endale meeldib väga see tasku moodi kotike, kuhu mahub ilusti sisse n. ö. reisikomplekt. tahtsin ka midagi suuremat- proovisin sangadega variant (hmm.. peab edasi arendama veel..) ja ka ühe oma klassikat- nööriga seotavat kotti. Hmm...

Pikkade pühade ajal aga hakkasin otsast peale ja sain sellise komplekti:

 

 

Ma arvan, et ka neid peab veidi edasi arendama, aga arvan, et jõudsin sinna, kuhu vaja oli. Nüüd tahaks ma ainult veel teada, kas neile ka huvilisi on ja miks käivad inimesed kilekotiga ujulas :)

Ilmselt teen varsti FB's küsitluse ja loosimise :)





Teaser ehk ahvatlus või siis ehk peibutis või siis..

Sellele sõnale ma ei oskagi eesti keeles täpset vastet anda. Küll on lugu. Normaalne oleks ikka mitte osata inglise keelest asju eesti keelde sättida, mitte vastupidi.
Aga jah "teaser"..
Tänasesse päeva jaguks neid isegi kolm lausa.

Teaser nr. 1- head eesti asjad :)
Nimelt käisime Prantsusmaal külas ja tahtsime midagi erilist viia. Midagi eestit ja mis ei oleks väga suur, aga oleks piisvalt eriline. Ja õnneks on lennujaamas mitu vahvat poodi, kus toredaid eesti asju. Esimene mõte oli viia lastele Lotte ja film- no et meie kangelast tutvustada. Aga nagu ikka, ei olnud ei Lottet ega ingliskeelset filmi.
Ok, siis midagi muud, täiskasvanutele.
Ja jäid näppu sellised asjad:

Puidust kikilips! No muidugi! Väga-väga stiilne! Neid saab osta ka siit: http://www.woodenlifestyle.ee. erinevate värvidega, erinevate mõõtudega jne. Ja kirjutasime veel kaardi ka juurde Eesti presidendist, kes kannab kikilipsu ja on stiilne :). Järgmine kord viime ka ilmselt mõne laheda puidust eseme.

Teaser nr. 2- Pariis
No veidi oli seekord kõhe lennata, et no mine sa tea... Aga samas oli teada ju, et turvakontrolli on suurendatud ja kaks korda järjest ühes ja samas kohas ehk ikka ei juhtu.
Igatahes valisime seekord natuke erilis kava, mida Pariisis teha. Ja selle päeva tunnusmuusikaks oleks minu jaoks see: https://www.youtube.com/watch?v=1oKsFci9HXc. Sihtkohtadena kavas siis Pere Lachese kalmistu ja katakombid. Kalmistu asub väga ilusas kohas, on väga suurejooneline, sinna on maetud palju kuulsaid kirjanikke, kunstnikke jt. ühiskonnategelasi. Eestlastest siis Eduard Wiiralt. Ja NB! Surnuaial on ka oma äpp!!! :) Uhke koht.  Ja õhtupoole siis käisime katakombides- veidi kriipi ma ütleks.. Sinna on (ümber) maetud 6-7 miljoni inimese luud erinevatel põhjustel. Seinte ladumisel on siis luid kasutatud kui käepärast kunstipärast materjali. Katakombid ise on 21 meetrit maa all- annab ronida. Välja tulles võttis 81 keerdtrpiastet täitsa võhmale ja õues tuli ikka nähtust veidi toibuda küll.
Peale seda veidi ringi sõites jäi fotokasse selline pilt:

Arc de Triomphe Veidi pelgasime liiklust, ent tegelikult said kõik kenast rahulikult hakkama, keegi ei närvitsenud. Kui tahtsid minna risti üle tee, no mis siis ikka :)

Teaser nr. 3- kollane..

Sain siis oma esimese tellimuse läbi oma hobiFBlehe: https://www.facebook.com. Põhisõnum oli, et peab olema kollastes toonides. Mõtlesin siis veidi, käisin Abakhanis ja hakkas tulema. Täna saatsin paki ära. Kuna kangast jäi veidi üle, tegin kaks patja ka esimese tellija kingituseks juurde.
Loodan väga, et jäädakse rahule.
Siin siis väike vihje patjadest:

Väga rõõmus, eks ole ju? Teki pildi postitan siis, kui omanikul tekk käes ja mul luba olemas.

Tali tuli, tali tuli!

Lõpuks siis meil imeilus talv jälle käes. Kuidagi nii nauditav sel aastal. Oli korraks see -30 kraadi ära ja nüüd kõik see ülejäänud soojem ilm on nagu sula.. :). Muudkui pistad jälle puud ahju, teetassi kätte ja midagi mõnusat tegema- no õmblema ikka ilmselt :)

Selline siis minu õu, tegelikult päike ka hästi veidi piilub puu tagant. Tore-tore-tore. Juba olen ka uisutamas järve peal käinud mitu korda ja suusad olen ka alla saanud.
Ja kui nüüd tali nii hoolega tuli, siis peab ju ka vastavad riided olema. Soojad, noh. Võtsin siis oma eelmisel aastal välja lõigatud ja osalt kokku pandud kampsuniriidest kleidi ja meisterdasin valmis. eelmine aasta läks ilm nii ruttu soojaks, et motivatsioon õmmelda kadus ära. Nüüd aga kleit mõnus ja soe.

Tegin kunagi ka sellisest kampsuniriidest kleidi ja meie talveks ikka võrratu. Soe ja samas ka kena. Kuna eelmine kleit elas oma aja ära, siis tegin uue. Kleit on ka veidi nagu lapitehnikas- koosneb kolmest kihist: veniv vooder, kampsunimaterjal ja siis villane pits (lilla). Täitsa rahul olen. Kleit on kuskil nr. 42.
Seega- hoidke end soojas ja nautige talve!

Nelladella Tekikoda

Elus on ikka nii, et kui üks uks sulgub, siis teine avaneb.
Olen juba pikalt plaaninud üles seada ja tõsisemalt tegelema hakata oma õmblustööde promo ja müügiga. Tööde, mida teen armastuse ja hoolega, milles igas on sees killuke päikest. Kuna olen õmblemisega tegelenud juba niiiiiiiiii kaua, siis ka kvaliteediga olen rahul, õmblused peavad, kasutan korralikke materjale ja tehnikaid, endal hea tunne ikka pärast.

Niisiis avanenud uksest:
Nüüd on võimalik leida Facebookist minu nn. tööleht:  https://www.facebook.com/tekikoda      
 

Sinna siis lisan kõik oma tehtud, tellitud ja veel müügis olevad tööd. Tasapisi täiendan, võtan arvesse saabunud kommentaare ja kiiret pole mul kuskile. Nüüd on lihtsalt kõik mu pildid ja kommentaarid ühes kohas. Eks blogi püüan ka edasi pidada, piltide alla nii palju juttu ja emotsiooni ju ei pane :). Kõik on teretulnud vaatama ja uurima ja laikima ja tellima :).

Mis uks siis sulges? Olin siiani tegev ka Pärsti õmblusringi juhendajana, saime päris pikalt koos käidud- vist juba alates 2009 ... http://pilt.delfi.ee/user/parsti. Minu eesmärgiks oli juhendada ringis osalejaid nii, et nad hakkaks rõõmu tundma õmblemisest ja sellest, mida nad oma kätega valmis võivad teha ja kui lihtne on tegelikult osasid tooteid teha, kui tead õigeid võtteid. Ma arvan, et see eesmärk sai täidetud. Juba päris mitu aega tundsin, et ega mul väga ei ole neile enam midagi uut õpetada- põhiteadmised on neil olemas, julgus ka, nii et tuleks mõelda järgmise taseme peale- järgmisel tasemel koostegemise peale. Seda aga ma kaugelt juhendada ei saa.
Seega võtsin otsuse vastu ringi juhendamine lõpetada. Soovin neile kõike head ja loodan, et nad jäävad ikkagi õmblemist armastama ning jätkavad kooskäimist ja külaelu edendamist.

Siia lõppu siis veel pilt meie esimesest hoole ja armastusega tehtud tööde näitusest 2010 Pärstis:

Jõulud vist ikka tulevad... :)

Juba ju tegelikult teine advent, enam pole aasta lõpuni palju jäänud. Kellel veel selle aasta lubadused täitmata, peab kiirustama. Oot- ja minu lubadus oli ju teha iga kuu kohta 1 tekk, aga see tuleb vist täis küll :).
Aga igasugu ettevalmistused on alanud- tuled ja muusika ja peod ja kontserdid ja laadad ja.. No lund ei ole, mis siis. Õues hoopis tormab mitmendat päeva järjest, hoian kogu aeg hinge kinni, et mu auto meie suurte puude all terveks jääks. Täna ööseks jälle lubab suuremat burgaad, ka sisemaale.
Aga jõulutuledest tegin pildi Tartu raekojast:

 

Ikka ilus ju, eks?

Asja juurde nüüd ka. Sai tehtud veidi jõuluteemalisi õmblustöid ja käisin neid siis ka väikesel armsal kogukonnalaadal näitamas/müümas.

Selline siis mina ja mu väike väljapanek:

 

 

Tegelikult kutsus mind mu sõbranna, kes läks sinna piparkoogi tainast müüma (ahh, kui hea see on!!). Tema soov oli põll saada ja tegin siis endale ka ja müügiks ka. Koht sattus ka ruumikas, lava peal :).

Hommikul tegin kiiruga ka mõned tootepildid, pean ehk uuesti korralikumad tegema :).

 



Ja nende pajakinnastega tuli mulle meelde laul mu lapsepõlvest:

 

Me kolmekesi tuleme präänikute maalt

Meil jalas püksid magusad ja :,:kuub on magus ka.:,:

 

Meil silmadeks on rosinad ja mütsid viltu peas

Nii kolmekesi seisame siin :,:ahjuplaadil reas:,:

 

Kuid piparkoogi kitsekest pole kaasas meil

Ei viitsinud veel tõusta ta ahjuplaadi pealt

Kuid tervitusi palavaid saadab teile sealt!!!

 

 

No ei pruugi 100% korrektne olla, eks mul ole lapsepõlvest veidi aega möödas ka :). Aga tore ikka, et selline asi meelde tuli.

Ja kui ma pilte tegin, siis kass ei saanud ka kuidagi asjast mööda vaadata, tore oli ju põllepaelu taga ajada või käpaga kapi otsast asju alla lükata.

 

Mõned tootepildid siis veel lähemalt. Pruun on linane kangas ja teine siis puuvillane jõuluteemaline kangas.

 

Kaunist jõuluaega kõigile! Pole ju oluline, mis ilm on õues, peaasi, et meie hinges oleks rahu ja meie pere ning lähedased terved ning õnnelikud. 

 

 



 



 



Natuke roosat

Natuke roosat võiks ju ikka igal naisel midagi olla. No või helesinist või mõnda muud nummit lemmikvärvi. Ükskõik, mis vanuses siis ka naine ise ei oleks. Roosat annab ju teha ka niimoodi .. noh..viimistletult.
Pikka juttu ei tee, õues nii ilus päikseline ilm (Tallinnas pidi lund maas olema???), lähen kohe välja, ehk majandan veidi õues ja teen tiiru järve äärde.

Teppisin siis vatiinile voodrikanga ja selle peale panin pitskanga. Lisaks siis veel voodriks puuvillane kangas. Veel ka kilet, põhjaplastik, vahetugevdus, lukud, paelad, metallrõngad.Esimesel pildil siis kõik kolm variant ja riputatav kosmeetikakott ka lahtiselt.

 Teisel pildil on näha, missugune näeb riputatav kott välja kokkupanduna. Väiksema kosmeetikakoti puhul on näha, et sinna mahub täpselt üks "travel kit", ehk kui lähed ujuma või lühikeseks ajaks kuhugile, saad võtta kaasa minimaalse vajaliku varu.

 Ja lõpuks mahub tegelikult ka kõik suurde kotti kokku. Ise kasutan tavaliselt kas ainult riputatavat varianti, ainult väikest varianti või suurt ja väikest koos.
Väga praktilised minu jaoks igatahes :) Ja ma ei leia, et tingimata peaks kõik olema kilest, saab ju kasutada eraldi väikest kilekotti, kui vaja.



...je suis désolé...

Niiiii kahju.. Pariis ja selline asi siis nüüd.. Ja kõige koledam on see, et see võib olla alles algus.. me ei tea.. Kaastunne! Paar nädalat tagasi ma ju just alles tulin sealt, ja nii kurb on vaadata tühja suurlinna pilte. Jaanuaris pidin uuesti Pariisi minema, eks näis...
Hetkel on kodu küll hea koht. Vaikses väikses linnas, paned ahju kütte, lindudele akna taha süüa, kassile teed pai ja võtad pühapäevahommikuse kohvi. Mõnus... aga ikka kuidagi kurb. Küünal põleb teist päeva..
Tööd ja tegemised aitavad meil alati aga mõtted edasiviivad hoida.
Nagu allpool kirjutasin, sain Pärstist õmblusringist ikka järgmisi pilte ka. Nagu ma miljon korda olen öelnud, tegelikult on kõik juba tehtud ja midagi uut väga raske välja mõelda. Kui nüüd naised ikka koos käia tahaks, siis tuleb ilmselt minna järgmisele tasemele- ja proovida eesmärgistada ka müüki. Seni on selleks olnud lihtsalt isetegemise rõõm ja kinkimise rõõm. Ilmselt oleme sellest nüüd juba läbi ja üle. Eks näeb, räägime esmaspäeval.
Saak siis seekord selline:

Pildil siis tegemist helkuritega, mida võib kasutada ka võtmehoidjana ja päris võtmehoidjatege - öökullidega, no kuhu võtmed saad nii-öelda sisse tõmmata . Helkurid on täitsa šefid, palju soliidsemad, kui poes müüdavad plastikujupid.

Piiridest ja piiritult

Meie elus on piirid- kirja panduna, seadustatuna, õpetustena lastena kaasa saadud ja nii edasi ja nii edasi. Meil kõigil on endal sees ka omad piirid- nende piiride tundmaõppimine võtab aega ja avastamist terve elu. Kus on minu piirid- miks midagi, mis meeldis mulle ja tundus ok mõned aastad/kuud/nädalad/päevad tagasi on järsku vastukarva? Järsku pole see enam minu jaoks, järsku on sinna tekkinud minu jaoks piir. Ilmselt on ka see avastus ja äratundmine, et ahhaa! - siit läheb minu piir, väga suur väärtus, et ennast edaspidi paremini tunda. Rohkem kalduda selle poole, mis mulle sobib, tekitab minus hea tunde ja lubab pühenduda rohkem aega ja energiat nii-öelda energiat taastootvale tegevusele.

Viimase nädala kogemused olid kaks teineteisest täiesti erinevat. Üks- pikad läbirääkimised järgmise aasta ettevalmistuseks maailmalinnas ja teine- seljakotimatk meie oma Lõuna-Eestis hilissügiseses veel soojas ilmas.

Ja kuidagi tekkis selgus, et nende kõigi tegevuste keskel tahaks ennast ikka hästi tunda- üle võlli keeramised võivad olla jutuainet pakkuvad ja omaette kogemus, aga ma ei ole üldse kindle, kas neid kõiki meie ellu vaja on. Jah, osasid meist õpetatakse emotsionaalsete manipulatsioonidega toime tulema, kuidas käituda teatud olukordades, treenitakse vastupidavaks, veel vastupidavamaks ja natuke vee jne. Aga mingi selgus on tekkinud, et kui tekib piir- minu piir!- siis ei ole tegevus enam minu jaoks ok. Eks muidugi, mida targem ja osavam ja kogenum oled, seda suuremaid väljakutseid suudad vastu võtta.. Aga... Ikkagi pead lõpuks ära tundma, kus on sinu piir, milleni minna ja mis edasi on juba ... mõttetu...

Nii tõsine jutt sai. Aga viimane nädal ka pani väga mõtlema...

Peab muidugi tunnistama, et Prantsusmaa paneb senikogetud maitsete piire ikka väga kaugele lükkama :). Juustud, singid- ahh! Niiiiii head!

 

 

Ja sellele piiri lükkamisele Pariisis järgnes siis piiride proovimine Eestis, mis ühel hetkel nägi välja nii:

 

Ja täna ei tulegi ühtegi pilti õmblemisest- no sest miskit ei ole lisada.. Aga juba homme on õmblusringi tund ja loodan saada rohkelt pilte üleslaadimiseks.





Lihtsalt

Lihtsalt- kingitust oli vaja ja tuli õmblusmasin kuumaks ajada ja sukelduda oma kangariiulisse.
Täitsa lahe komplekt sai kokku :)
Peaks vist veel selliseid tegema:

Mõõtudest: kõige suurema koti kõrgus on ~23 cm, Laius ~30 cm, kasutan seda ise hästi palju reisimisel-tõesti mahub kõik sisse. Ja tore on ees kilest sein, siis näeb ikka sisse ka, mis seal on :). Koti sees on ka kilest tasku, sinna on hea panna näiteks vatipadjad, vatitikud jmt. Ja sellesse kotti passib veel ka lisaks üks eraldi kotike näiteks väikeste shampoonipudelite jmt. jaoks ( pildil paremal). Ja lisaks siis ka väike puuvillane kott- no näiteks kuhu panna reisikohvris kingad sisse.
Easy! Lill näppu ja sünnipäevale! :)

Tegemisi

Olen seni püüdnud oma postitusi teha vähemalt pühapäeviti, et siis nagu töölt vaba päev ja mõtted peaks lendama. Olen aga avastanud, et aeg-ajalt on pea täitsa tühi, ei ühtegi mõttepojakest, mida siia vääriks kirja panna- või noh ,et ei oska sõnu ritta seada nii, et teistel ja endalgi huvitav lugeda oleks.
Ise ikka enda kõige suurem kriitik...
Eelmisel nädalal sai päris palju ette võetud- esimest korda võtsin ette nädalavahetuse spa-puhkuse Kubijal. No nii tore oli. Tõesti puhkus. Kuidagi see aura, mis seal Kubijal valitseb on selline päriselt sõbralik ja abivalmis ning tore. Toad on kenad, saunad mõnusad, toit hea, ümbrus suurepärane, ilm fantastiline- no mida siis veel.

 

Käisime palju jalutamas ja jooksmas ja see on siis üks pilt, mis kaadrisse jäi. Imekena. Üldse on Kubija ümbruses väga fantastilised metsarajad, kenasti märgitud ja välijõusaalidega. Soovitan!

Igatahes tundsin ennast küll imehästi, kui Kubijalt ära tulin. Nüüd saan ka siis nendest pisipuhkuste vajalikkusest aru.

Tööga seoses sai jälle veidi ka reisil käidud ja õnnestus jälle külastada oma lemmik-küla Lõuna-Prantsusmaal; Saint Emillion'i.

 

Kuidaig piltidelt ta nii mõjus ei jäägi, aga seal koha peal on kindlalt tunda ajastute hõngu(sajandist number 2 pärit) ja kindlasti veinikeldritest hoovavat mõnusat aroomi..

Seekord sai leitud veel üks lahe küla Beynac. Oleks ju huvitav, kui su kodutee näeks välja selline:

 

 

Õhtupoole jõudsime Bordeaux'sse, kus sai seekord imetleda ka keskväljakul asuva maja peegeldust.

 Tegelikult asub siis teisel pool teed madala veega bassein, kus päeval töötavad purskkaevud: ööseks aga pannakse need kinni, et tuulevaikse ilmaga saaks imetleda suurepärast peegelpilti.

 



 

Väga ilus linn muidu ka, külastage, kui võimalik.

Aga peale siis puhkusi ja töid oli mote teha midagi ka Pärsti õmblusringi jaoks ja naistelt oli sisend antud- teeme samu asju, aga paremini ja uutmoodi.

No uurisin siis Pinterestist, mida nagu tehtud on ja kas ideid tuleb. Sain, päris mitu, kõike ei jõudnud teostada. Aga siin siis esmane pilt, eks näis, mis tunnis veel lisandub.

 

 

 

 

 

 

 

Asjad juhtuvad

Midagi siin ilmas ikka on meie tahtmise järgi. Võib-olla täitsa palju :). Ainult kannatlikust peab olema :)
Ma ei oleks kevadel iialgi arvanud, et aasta lõpuks äkki saangi oma eesmärgi või mõtte teostatud: iga kuu 1 lapitekk... Nüüd tundub, et neid tuleb veel isegi rohkem :)
Olen kuidagi soonele sattunud.
Sel nädalal leidis omaniku üks tore titatekk- läks poisile. Värvid on ilmselt maitseasi, aga ma tean, kuidas väikestele meeldivad tekil olevad tegelased, nende silmad jne. jne. Siiani on kõik mu tehtud lastetekid olnud kasutuses ikka väga-väga kaua.. Nii tore! :)
Siin siis kiisutekk poisile:

 

Teppisin teki üsna mitmest kohast läbi, eks see peab pesu ka kasutamist taluma ilmselt üsna aktiivselt :) Kangad Abakhanist.

Tagasi tulles tegemiste juurde: selline on laoseis siis septembris 2015. Üsna mitmed triibulised/ruudulised katsetused, tüdrukute tekke. Katsetasin ühele tekile ka jo-jo'sid teha, said päris ägedad, kass omastas ühe igatahes endale mänguasjaks. Aga jo-jo'dest edaspidi.



 



 

Täpsemad pildid panen varsti FB lehele üles, näis, kuidas ja kunas ma sinnani jõuan. Ikka hirm on ka veidi- äkki ei õnnestu või äkki inimestele ei meeldi :).

Esmaspäevast algab ka jälle nn. talvehooaeg-alustan jälle õmblusringi juhendamist. Täitsa põnev, kuidas siis sel aastal läheb.

Seniks- nautige sügist:

 



Paus

Meie elus tekivad aeg-ajalt ka tegevustesse pausid. Rääkimise ja suhtlemise puhul räägivad kogenumad, et pausid on need, mis kannavad. Me kardame vaikust vestluses, aga tegelikult on see kohad, kus otsustatakse võib-olla terve vestluse kulg.
Ka siin blogis on olnud nüüd paus... enne seda tegin igal pühapäeva hommikul kande oma tegemiste ja mõtete või kasvõi ilma kohta. Tundus, et oli vaja aeg maha võtta.

Igatahes olen nüüd niikaugel, et võiks jälle ja on jälle, mida kirja panna, ja mida jagada.
No näiteks sellist pilti :

Aasta alguses sai kuidagi mõedud, et võiks sel aastal teha iga kuu kohta ühe lapiteki. Märtsis tundus ettevõtmine ilmvõimatuna, sest ette võetud esimene lapitekk ei tahtnud kuidagi edeneda.
Aga.. seesama lapitekk ei ole oma lõplikku lahendust küll jah, veel ikkagi leidnud, aga tema kõrvale on tekkinud mitmeid teisi, nii et aasta lõpuks peaks iga kuu kohta tekk ära tulema küll. Pluss igasugu muid asju.
Ja selle koha pealt võin öelda, et tõesti-tõesti- paus oli vajalik mõtete ja soovide selginemiseks

Nimelt leidsin endale lapitehnikas suuna, mida mulle väga meeldib teha. Olin enne proovinud ka igasugu mustreid ja aplikatsioone jne. aga nagu mujalgi, on ka selles tehnikas ja töös oma nishid ja nurgad. Mulle siis sobib nn. "modern patchwork".

 Ehk siis triibud ja ruudud erineval viisil paigutatuna. Esialgu tunudb lihtne, aga omad nipid on ja nõuded on siingi. Aga mõjuvad need tekid värskelt, selgelt, oma selgete joonte ja lõpuks välja joonistuvate mustritega. No näiteks selline:

Kuna mul on neid nüüd tõesti üsna mitu valmis saanud, siis tegime ka esialgse fotosessiooni. Kuidas ja kus pildistada, missuguse valgusega ja kuidas tekid mängima hakkavad- mõned ilmutavad oma mustrivhahvuse just pildid, teised on "elavas olekus" paremad.
Aga eks seda jõuab veel õppida.
Igatahes on plaan jätkata, sest sellest lapiteki-pisikust nii kergelt lahti ei saa :)

Viimase kirjutise ja hetkeloengu vahele jäänud pausi ajal on siis aga saabunud sügis. Selle aasta jaheda suve kohta väga mõnus, suhteliselt soe ikka. Ja kuna aias on alles veel puravikud, siis päris-seeneaeg ei ole veel kätte jõudnud ilmselt. Natuke veel, ja siis võib jälle Võrumaa metsadesse saagi järele minna.
Praegu aga olukord selline:

 

Ilusat sügist siis kõigile, olemas/tulemas siis kõige värvilisem ja saagirohke aastaaeg. Korjame siis saagi/mõtted kokku ja läheme sellega talvele ja uuele kevadele vastu.

Kindlasti saab jälle olema huvitav :).